Mustikad õitsevad
Foto: Arne Ader
Mustikas
Harilik mustikas Vaccinium myrtillus
Suurel mustikapuhmal jääb meie metsades veidi poolest meetrist puudu, ta on püstiste vartega ning hästi harunevate roheliste ja teravakandiliste võrsetega. Lehed on munajad, natuke „nahkjad“ ning peenelt saagja servaga. Värskelt rohelised lehed paiknevad teravakandilistel varrel vahelduvalt ja soonega varsi mööda jookseb vihmavesi taime juurtele. Igati ratsionaalne, marju peab ju kasvatame meie kõige palavamal suveajal.
Tagasihoidlikud õied on õrnalt rohekasvalged, veits roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais Ühel õiel on viis õielehte, kümme tolmukat ja emakas. Rippuv õis kaitseb õielehtede varjus olevaid tolmuterasid kuivamise eest. Harilik mustikas on täiesti tavaline taim, kasvades niiskemates okas-, kui segametsades, kanarbikulisena hea meetaim ja arvatavalt kõige tuttavaim ravimtaim.
Mustikataimed on täis antioksüdante, vitamiine, mineraale ning palju muud kasulikku ainest. Mustikalehtede ravitoime on tõhusam, kui neid korjata õitsemise ajal ja valmistada keedist, mida tarvitada suhkruhaiguse korral: mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset nii veres, kui uriinis.
Marjaaeg hakkab alles juulis...