looduskalender.ee

Õhtuks kavatsesin jõuda Setomaale, kus siis kohe varahommikul vaataks vanad väike-käosulase territooriumid üle. Meil on see liik juba 10 aastat Obinitsa - Meremäe piirkonnas pesitsenud, aga Läti sai väike - käosulase oma liiginimekirja alles käesoleval aastal. Kuna nii mõnigi otsetee läks pigem Läti kaudu, siis otsustasin Kirde - Lätis natuke laiemalt ringi vaadata ja võimalusel mõne uue väike - käosulase territooriumi üles otsida. Väike - käosulane pesitseb söötis ja võsastuma hakanud heinamaadel ja põldudel. Möödunud aastal sai Aluksne ümbruses ringi vaadatud, aga seal sobivat elupaika silma ei hakanud. Nüüd suundusin Läti kirdenurka Pededze (Pedetsi) piirkonda. Pedetsi jõest idapool hakkaski asi juba jumet võtma, s.t. väike - käosulasele sobivat elupaika paistis päris kenasti olevat. Algatuseks sõitsin natuke ringi, et siis tagasiteel parimad kohad üle kontrollida. Aga, väike - käosulase retk sai ootamatu lõpu. Ühel hetkel astusid Läti piirivalvurid ligi ja uurisid, et mida ma siin jälgin. Neile oli ilmselt suureks üllatuseks, et keegi üldse lihtsalt nii sama linde vaatab. Välismaalane binokli, toru ja kaameraga tundus eriti kahtlane. Igatahes, mulle üllatuseks küsiti alal viibimise luba. Teatati, et ma viibin piiritsoonis ja selleks peab kirjalik luba olema (jutt käib siiski Vene piirist, mitte Eesti piirist). See värk meenutas küll ühte teist aega ja ühte teist riiki, aga ju siis Lätis käivad need asjad veel selliselt. Eestis võivad piirivalvurid piiritsoonis küll dokumente kontrollida, aga miskit luba, eriti veel kirjalikku, küll vaja ei lähe. Piirivalvuritega väga vaielda kah ei tahtnud, sest kõik andmed pandi kirja ja teatati, et kui mind veel piiritsoonis märgatakse, siis võidakse 250.- lati suuruse trahviga premeerida. Õige konkreetselt juhatati mind suurimat teed mööda piiritsoonist välja, mis tähendas kahjuks seda, et ma ei saanud tuldud teede kaudu Eesti poole tagasi suunduda ja Rammuka piiripunkti jõudmiseks tuli mitukümmend kilomeetrit ringi sõita. Kogu selle jama peale kadus Lätis linnuvaatlemise isu üldse ära ja keskendun edaspidi ikka Eesti aastanimekirjale.