Foto: Arne Ader
Jõhvikas
Jõhvikapõõsad õitsevad soodes. Kus see põõsas on, marjad sügisel nagu jõhvi otsas? Tegu ikkagi maadja kääbuspõõsaga, mille varred vaid paari millimeetri jämedused. Noored võrsed on rohelised, rohtjad ning karvased. Teisel eluaastal need puituvad, muutudes punakaspruuniks ja vanemas eas vartel on koor nagu paljudel teistel põõsastelgi ketendav. Põõsa lehed on väiksed, munajad, alakülg sinakasvalge kirmega.
Roosadel, vahel ka karmiinpunastel õitel on läbimõõtu kuni paar sentimeetrit ning nad kuni nelja kaupa kimbus ja tolmeldavad neid soodes elavad pikkade suistega putukad.
Jõhvikad „naudivad“ happelist keskkonda, soo lageda päikeselõõska, aga pelgavad kuivendamist, mille tagajärjel taimed hukkuvad sest ammutavad kõik eluks vajaliku turbasambla mättas olevast veest ja õhust. Ka nõnda kasinalt, kuid viljakalt saab elada.