Foto: Arne Ader
Öö merel
Pööripäev jääb põhjapoolkeral alati 20. või 21. juunile, siis leiab aset nn päikeseseisak ehk sel ajal on Maa telg kõige enam Päikese poole kaldu ja see aeg rehkendatakse välja – sel aastal kell 2.09 ja 21. juunil.
Muinaseestlastele on pööripäev ehk leedopüha olnud koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ja tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist. „Liiwimaa kroonikas“ täheldab Balthasar Russow, aastal 1578, eestlaste kommet pööripäeval tuletegemisega leedopüha tähistada selle asemel, et Jaanipäeval kirikus käia.
Loodusesse saabub suvi samuti kalandrihetkest erinevalt ja nendeks märkideks suve saabumisele on õitsemise lõpetanud õunapuud, rukki loomine ning piiritajate saabumine, kes toovad tegeliku „öösooja“ – mitte pääsukeste saabumine. See aeg saabub maikuu kahekümnenda kuupäeva paikel ning Lõuna-Eestis varem. Südasuvi saabub koos hariliku pärna õitsemisega (linnahaljastuses kasutatakse laialehist pärna, mis on meile sisse toodud ning õitseb veidi varasemalt), kui ööpäeva keskmiseks õhusoojaks on enam, kui viisteist kraadi.
Mõnusat Leedopüha kõigile.
Loe lisaks: Käes on aasta kauneim aeg