looduskalender.ee

 

21. juuni

Üle mitme päeva pääsesin lõpuks taas retkele. Tõstsin selja ära ja ei võtnud lihtsalt jalgu alla. Õnneks olid vahepealsed ilmad suhteliselt kehvapoolsed (sajune või tuuline) ja välja väga ei kippunudki. Nüüd aga tundus lõpuks üks vaikne ja selge öö tulevat ja sai kohe Virumaale suundutud. Vaja sealsed võimalikud habekaku kohad üle vaadata. Seda haruldast elukat on tänavu Eestis vaid 2 korda kohatud – veebruaris jäi üks lind Kohtla-Järve lähistel auto alla ja juunis sattus üks lind Ida-Virumaal karuvaatlejate kaamera ette. Olen ise seda liiki Eestis 3 korda näinud ja kõigil kordadel on ta kusagil raielangil tüüka otsas saaki varitsenud. Sai siis nüüdki öö jooksul suurel alal raielanke läbi kammitud, aga sel korral “Suurele Hallile” pihta ei saanud.

Muudest lindudest hakkas silma metskurvitsate aktiivsus. Kõikjal raielankidel ja metsaservades lendas neid ringi, kokku kindlasti tublisti üle 50 linnu. Natuke üllatas ka rukkirääkude rohkus raielankidel. See liik küll elab suurtes metsamassiivides raielankidel, aga ligemale 25 lindu “rääkus” juba korralikult kinnikasvanud lankidel, kus lagedamat ala suurt polnudki. Aga teadjamatelt asja uurides selgus, et osa rukkirääkudest pidigi sellises suhteliselt tihedas padrikus elama. Sain jälle targemaks. Põnevaimaks öö jooksul kohatud elukaks oli metsis – üks kukk seisis varahommikul keset teed ja ei tahtnud kuidagi eest ära minna. Kahjuks oli veel päris pime ja autotulede valgel ei õnnestunud pilti teha.

NB! Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) suvepäevad toimuvad juba järgmisel nädalavahetusel (30. juuni – 1. juuli) Tartumaal Rannus. Täpsemalt saab lugeda EOÜ veebilehelt. Viimane võimalus registreeruda on pühapäeval, 24. juunil.

 

22. juuni

Juba varem on juttu olnud, et Tartu ümbruses on tänavu lausa kolmes kohas laulvaid luha-sinirindasid kuuldud. See peamiselt luhapajustikes pesitsev valge rinnatäpiga sinirinna alamliik on meil nii haruldaseks muutunud, et igal aastal teda enam ei leitagi. Punase rinnatäpiga tundra-sinirind on meil läbirändel aga sage külaline. Kevadest saadik on Tartus Raadil luha-sinirinna paari vaadeldud, aga nädal tagasi saadi ühest linnust korralikud fotod ja selgus, et tegemist on punase rinnatäpiga linnuga. Sai siis täna asja põhjalikumalt uurima mindud, lootsime selle kummalise isendi ka kätte saada. Üllatuseks sattus võrku esmalt valge rinnatäpiga isane luha-sinirind ja seejärel saime ka punase rinnatäpiga isaslinnu kätte. Emaslinde piirkonnas üldse ei kohanud ja tekkis kohe küsimus, et kas varemgi on siin pigem kahte erinevat isaslindu (mitte paari) vaadeldud? Kõige rohkem küsimusi tekitab aga lindude alamliigiline kuuluvus. Viimaste uuringute järgi olevat ka luha-sinirindade hulgas punase rinnatäpiga isendeid, mis teeb alamliikide määramise väga keeruliseks. Tänased linnud said korralikult üles pildistatud (rõngastatud ja muidugi koheselt ka vabastatud) ja loodetavasti saame peatselt asjasse selgust tuua. Millalgi edaspidi saab koos fotodega sellest määramisprobleemist põhjalikumalt juttu teha.

 

Esimene Eestis märgistatud väikehuik (22.06.2012 Aardla polder)

 

Käesoleval aastal üritame Tartu külje all oleval Aardla poldril vähe põhjalikumaid loendusi korraldada. Ehkki tänavu kevadel oli alal vett suhteliselt vähe ja veelinde eriti massiliselt siin rändel ei peatunud, on pesitsusperiood aga mitmeid üllatusi toonud. Üle mitme aasta on kogu alal näiteks palju ruiklasi kuulda olnud. Meil siiski suhteliselt haruldast väikehuiku on Ropka-Ihaste luhal ja Aardla poldril kokku lausa 17 isendit leitud (14 emaslindu ja 3 isaslindu). Tänagi õnnestus kõigest ühes kohas 3 emaslindu ja 1 isaslind tuvastada. Üks emaslind õnnestus ka ära rõngastada. Kui õigesti mäletan, siis see on üldse esimene Eestis märgistatud väikehuik.