looduskalender.ee

 

Augusti viimasel nädalavahetusel, alates reedest, 24. päevast, toimub Käsmus teadus.ee suvekool. Teemaks on teaduse keel. Õueonu söandab seal paljude tublide ja sõnakate teadlaste vahel välja tulla ka oma mõtetega. Meie õue keelest ja õue teadusest. Kel silmad, see näeb.

 

06. juuli

Meie eel elanud inimesed on oma õuemaad, selle suurust või väiksust osanud paremini hinnata. Õue paremini kõnetada. Nii näiteks on Prangli saare iidsed õued ikka veel avarad ja lasevad pilgul hingata, olgugi et põlvkondade vältel on siia ehitatud üha uusi ja uusi maju. Kuidas on see võimalik, kui need õued on niigi meie mõistes pisikesed? Aga väga lihtsalt – majad on olnud samas suhtes õue pindalaga, samamõõdulised. Isegi sealaudad on olnud sealaudakesed, meenutavad mängumajakesi – aga ehitatud palkidest. Ja laka peal eluase kanadelegi.

 

Prangli muistne sealaut-kanala. Foto: Tiit Kändler

 

09. juuli

Õueonu saab maitsta tõeliselt värsket haput kurki. Võrratu. Kuidas saab üks asi olla ühtlasi värske ja hapu? Miks värske kurk lõigatakse lahti ratasteks, aga hapendatud kurk lõigatakse piki telge sektoriteks? Kas arvatakse, et kuju kõneleb kurgi omadusest – olla värske ja olla hapu? Mis keeles kõneleb üldse meiega kurk? Kas suvekoolis saab see selgeks?

 

10. juuli

Suvekoolis saab selgeks, kas Käsmu õuel kehtivad samad loodusseadused nagu Treppoja õuel. Nii näiteks tundub, et Käsmus voolab vesi aeglasemalt ja aeg aegsamalt. Aarne Vaik ütles varasuvel, et keegi kusagilt Lõuna-Ameerikast oli vahtinud tema muuseumi küljes oleva merele vahtiva veebikaamera pilti ja saatnud küsimuse, et öelge, mis järv see on? Nii et mis meile tundub Käsmu merelaht, see mõnele teisele järv, kolmandale aga võibolla hoopis veehoidla.

 

 

teadus.ee: vanadel roomlastel oli praegusest soojem

 

Iidsete puude aastaringide põhjal taastati Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr. Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas. Esperi sõnul on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja kohta olnud liiga madalad – tol ajal oli siiani arvatust soojem.

 

Aastaringide tiheduse mõõtmisest saadavad tulemused korreleeruvad suvetemperatuuridega Põhjala taiga piiril ja nõnda suutsid teadlased mineviku temperatuurid eriti täpselt määrata. Rekonstruktsioon näitab Rooma aja ja keskaja sooje perioode, aga ka rahvasterändamise aja ja väikese jääaja külmi aegu. Nende tulemused näitavad, et mõlemal kahest aastatuhandest külmenes keskmise temperatuur 0,3°C, kuna Päikese asend muutus ja Maa ning Päikese vahekaugus suurenes.

Esper sõnas, et kuigi nende poolt täheldatud efekt ei tundu olevat kuigi suur, on see võrreldes globaalse soojenemisega, mis on pisem kui 1°C, siiski oluline. „Meie tulemus näitab, et rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC ilmselt alahindas seda suundumust külmenemisele,“ ütles ta uudistekanalile Pan European Networks.

Allikas: paneuropeannetworks.com

 

teadus.ee suvekooli kohta vt www.teadus.ee