looduskalender.ee

 

Veekonnad on välimuselt meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on osaliselt salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ning kollakasruhelise pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline.

Tegelikult on veekonnad kahe meil elava rohelise konna, järve- ja tiigikonna hübriidid ja trehvatavad tihemini Lõuna-Eestis. Nagu nimi kinnitab ollakse seotud veega sünnist surmani. Maismaale ronitakse vaid pärastlõunasel, kõige kuumemal ajal, siis hoidutakse enamalt jaolt kaldaäärsesse varjulisse ja niiskesse taimestikku. Vahel hulgutakse veidi ringi. Sealt hangitakse põhiosa oma toidust - mardikad, kahetiivalised, kiilid, sipelgad...  Veekonnad  on osavad ja vilkad tegelased ning volksavad vette vähimagi häirimise korral. Seetõttu peab veidi „õnne“ olema, et veekonna näha, aga teadmiseks, et keskpäeva ning pärastlõuna vahel tõusevad nad ilusa ilmaga massiliselt veepinnale mõnusalt „konnaaega“ veetma. Öö veedetakse veekogu põhjas. Elatakse nii jõgedes, kui järvedes, välditakse ainult kiirevoolulisi kohti.

Veekonnade kulleste areng moondeni, väikeseks veidi üle kolme sentimeetriseks konnaks, võtab aega neli kuud. Tänavu algas rohukonnade kude mais, kuid munade areng algab alles kuueteist kraadises vees. Vahel talvitutaksegi kullestena ja moondumine toimub sel juhul tuleval aastal. Täiskasvanud isendi pikkus jääb kümne sentimeetri mõlemale poolele.