looduskalender.ee

 

Seenlill

 

 

Niisiis on seenlill rohttaim, kuid tal puudub klorofüll, muidugi seetõttu ka roheline värv. Nii taime vars, kui soomusjad lehed on pehmed ning meenutavad rohkem „seeneliha“. Seentega ongi seenlille elu seotud. Taimedele harjumusliku rohelise värvi puudumine viitab, et seenlill pole võimeline ise suhkruid tootma ning on sunnitud teiste taimede poolt valmistatud toitu hankima. Siin ilmneb seeneniidistiku abi - seenlillel on risoom, mis pinnases seeneniidistikuga läbi põimunud ehk siis  seened hangivadki seenlillele vajalikud toitaineid. Aga ka seened ei ole võimelised ise suhkruid tootma ehk parasiteerivad taimedel ja seenlill toitub omakorda seente vahendusel. Kellelt siis vajalikud toitained võetakse? Eks ikka suurte puude juurtest: neile seenniidistiku ja seenlillede toitmine „tükki küljest ei võta“. Pigem on seeneniidistik kasulik puude juurtele, hõlbustades omakorda juurtel maapinnast vee ning selles lahustunud mineraalainete kättesaadavust. Kooslus on sobiv, kui sellest „võidavad“ kõik osapooled.

 

Esimesi seenlilli sai nähtud paari nädala eest, aga ei kao nad kusagile ka hilissügisel. Paiguti võib trehvata tänavusi taimi koos möödunud aastaste „mumifitseerunud“ seenlillede äratuntavate  seemnekupardega varsi.

 

Leida võime nii kuusikutes, kui männikutes ning ilma puudeta liiva- või klibupinnaselt.