looduskalender.ee

 

Merel olid purjetamise ilmad

 

Nädal algas jaheda pilves ilmaga ja õhtupoolikul sadas vihma. Esmaspäeval tõusis päevane õhutemperatuur ainult 17 kraadini. Järgneva nädala jooksul muutus ilm kuumaks. Kolmapäevast alates mõõdeti päeval 25 kraadi ja enam sooja. Kõige kuumemaks kujunes ilm pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeva ilmajaama järgi 31,6 kraadini, öiseks minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 23 kraadi ning ööpäeva keskmiseks temperatuuriks saadi 26 kraadi. Selliseid kõrgeid temperatuure oli raske taluda nii inimestel, kui loomadel ja püüti võimalusel jääda ruumidesse või sõideti vee äärde. 

Kuumaga küpses vili põldudel kiiresti ja nädala lõpuks sai juba osa taliteraviljadest vahaküpseks. Ka suviteraviljapõllud muutusid kollaseks ja terad hakkasid saama piimküpseks. Talirapsi juba koristati. Kartulipõllud õitsesid, varasemad sordid olid õitsemise lõpetanud.

Looduses jäi õitsvaid taimeliike juba vähemaks. Täisõitsengus oli laialehine neiuvaip. Aedades alustasid õitsemist juba suve teisele poolele ja lõpule viitavad lilled: floksid, gladioolid, liiliad, astilbed, esimesed astrid. Veekogudes püüdsid pilku rikkalikult õitsevad vesiroosid. Arukaskedel oli tänavu väga hea seemneaasta. Lendlevaid vilju koos vilja kattesoomustega lennutas tuul kõikjale, linnatänavatel kuhjusid need asfaldile lausa vallikestena. Aedades korjati valmis vaarikaid, mustsõstraid, karusmarju, kirsse ja mureleid, metsas aga mustikaid ja rabades murakaid.

Kõikjal oli näha noorte laululindude liikumist: lehelinnud, põõsalinnud, tihased, siisikesed jt. Linnulaulu asemel piirdutakse nüüd enamasti ainult kutsehüüdudega, harva võib kuulda noorte isaslindude lauluharjutusi. Linnulaulu asendab nüüd looduses ritsikate sirin.