looduskalender.ee

 

Veetallajad

 

Hommikul sai algatuseks Põõsaspea neemel torutatud, aga suurt kedagi rändamas polnud. Vaid mõned vaeraahelikud liikusid kaugel merel edelasse. Haversis oli kahlajaid eilsest selgelt vähem, aga liike oli endiselt palju. Kahe päeva jooksul nägin Haversis kokku 24 liiki kahlajaid, see koht õigustab Läänemaa parima kahlajaaugu nime. Suurema osa päevast veetsin parimates röövlinnupaikades staiates, aga kedagi erilist silma ei hakanud. Minu vaatlusi näeb endiselt e-Elurikkuse andmebaasis.

Õhtuks jõudsin tagasi Tartusse. Nüüd on vaja natuke mõtelda, et kuhu järgnevatel päevadel retkele minna? Ehk Saaremaale või hoopis edelarannikule Pulgoja linnujaama või tagasi Läänemaale või siis hoopis kuhugi mujale? Paari päeva pärast on näha, kuhu randa või metsa ma sattunud olen.

 

Juuli kokkuvõte

Juulis sai suhteliselt vähe retkedel käidud. Tegin mõned pikemad linnuretked Lääne- ja Põhja-Eestisse, bongamisretkedel sattusin ka Sõrve säärele – punapea-tsiitsitaja bongamine ebaõnnestus ja Kihnu saarele – tuttlõoke õnnestus ära näha. Päris palju aega kulus juulis siniraa ja madukotka vanade leiukohtade külastamisele, aga need liigid jäidki mul leidmata. Minu aastanimekirja lisandus juulis vaid 2 liiki – tuttlõoke 18. juulil Kihnu saarel ja leeterüdi 23. juulil Paljassaares. Uusi liike lisandubki nüüd harva, sest kõik tavalised elukad on juba ära nähtud ja puuduolevad liigid on rarid, kelle leidmisega saab kõvasti vaeva näha. Kokku on minu 2012.a nimekirjas juuli lõpu seisuga 266 linnuliiki.

Juulis kogunes vaatlustunde vaid 118 (alates aasta algusest kokku 1133), sõidukilomeetreid 4551 (alates aasta algusest 31891) ja jalgsi retkekilomeetreid tuli juulis 88 (alates aasta algusest 709). Suhteliselt palju sõidukilomeetreid kogunes juulis peamiselt sel põhjusel, et sai lihtsalt nii sama mitu pikemat uute alade tutvumisretke tehtud. Augustis käib juba kõvem ränne ja siis koguneb retketunde kindlasti selgelt rohkem.