Meeldejääva välimusega õitseja
Fotod: Arne Ader
Soolikarohi
Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare
Soolikarohu õisikud koosnevad vaid putkõitest nad on umbes sentimeetrise läbimõõduga ja kasvavad varte tipus, kännastes. Lehed sulgjaguste sõnajala lehtede moodi. Tugeva risoomi ja juurestikuga puhmas, mis annab vahel põõsa mõõdu välja, kui on meetri kõrgune. Valgusnõudlikuna kasvavad inimasustuse lähedal, kuivadel, klibustel rannavallidel, loopealsetel, aga tihedas metsas me soolikarohtu ei trehva ja harvem ka Kesk-Eestis.
Kultuurtaim, mis kunagi ammu ravimtaimena sisse toodud, nüüdseks meie loodusesse naturaliseerinud. Tänapäeva meditsiin soolikarohu kasutamist ei soovita – taim on mürgine. Nimi viitab, et üritati jagu saada sooleparasiitidest nii koduloomadel kui inimestel. Näppude vahel taime muljudes tunneme aromaatset kampri lõhna, mis meenutab noorusest meelde jäänud „haigetoa“ lõhna.
Soolikarohi