looduskalender.ee

 

Kolmisruse

 

 

„Poriste“ kasvukohtade õitseja. Kui leiame kolmisruse kasvukohti teraviljapõldudelt näitab see põllu liigniiskust ja viljakasvuks sobimatust. Muudeks kasvukohtadeks tiigiveered, kraaviperved, raskete põllu- või metsamasinate poolt jäetud rattarööpad.

 

Päris sageli on taime harunenud vartel haralised ja tumerohelised lehed läikivad. Nende keskelt paistavad väikesed, korvõisikusse koondunud õied päris kenasti välja. Kui viitsid lähemalt uurida, näed, et õisikud koosnevad valdavalt putkõitest ja harva võib õisiku servas leida mõnda keelõit. Putkõites on nii emakad kui tolmukad, aga keelõites ainult emakad.  

Hilissügiseks on kolmisruse viljunud, taime seemnised sarnanevad päevalille seemnetele - värvilt tumepruunid ja läikivad. Seemniste tipul on paar-kolm harjast, nende küljes väikesed kidakesed ja haakunud seemniseid on paljud ringihulkujad oma rõivastelt või lemmikloomade kasukast noppinud. Nõnda tagab kolmisruse oma levimise.

Kolmisruse on päris tugeva allergiavastase toimega, seega kindlasti „sajandihaiguse“ puhul tulevikus kasutatav.