looduskalender.ee

 

Oti mets-õunapuu

 

 

Mets-õunapuudest tihemini trehvame looduses metsistunud aed-õunapuid, küll vanade taluasemete märgina küll teede ning kiviaedade veertes sest õunapuude seemned hakkavad päris kergesti kasvama.

Metsistunud aed-õunapuust ei saa iial mets-õunapuud.

 

Meie suurim mets-õunapuu kasvab Karksi ürgorus, Viljandimaal, Oti, mets-õunapuu on umbes kakssada aastat vana, 18 meetrit kõrge, tüve ümbermõõtu on seitsmekümne sentimeetri kõrguselt 4,2 meetrit ning võra ümbermõõduks üle kolmekümne meetri.

 

Mets-õunapuud võivad kasvada nii põõsakujulisena, kui suure, tiheda ja laiuva võraga puuna, mis välimikult meenutavad silmale harjunud aed-õunapuud.

 

Kõige hõlpsam on liikidel vahet teha lehtede järgi. Aed-õunapuu lehte alumine külg on tugevalt karvane, mets-õunapuu lehe alakülg on sile, laimunaja kujuga, südaja aluse ja täkilise servaga (ainult helerohelised noored lehed on kevadel kergelt karvased). Lisaks on mets-õunapuu okstel tömpide otstega astlad.

 

Mets-õunapuude viljad on kuni kolme sentimeetrise läbimõõduga, väikesed ja kerajad. Küpsenult kollakasrohelised ning päikesepoolsete viljade „põsed“ võivad punakaks tõmbuda, aga maitse on neil ikka äärmiselt hapu. Viljad püsivad puudel ka pärast külmade saabumist, siis neid muistsetel aegadel toiduks tarvitati sest korra läbikülmunult paranesid ka maitseomadused.

 

Aed-õunapuud pärinevad mägiõunapuust /Malus sieversii/.