Eile õhtul tuli
Rariliini kaudu algatuseks teade, et Saaremaal Rahustes on
stepi-loorkull paigal. Ehkki see elukas minu
aastanimekirjast jätkuvalt puudub, bongamisplaane pidama ei hakanud, sest röövlinnud üldjuhul pikemalt paigal ei püsi. Paar tundi hiljem tuli aga uus teade, et samas kohas Rahustes on kahlajate hulgas üks
kiripugu-rüdi tegutsemas. Vot seda liiki pole ma varem üldse näinud. Kuna ilm oli õige närune, siis võis oletada, et lind öö jooksul kuhugi ei kao. Viimasele õhtusele praamile polnud enam lootustki jõuda, seega sain paar tundi magada ja sättisin ennast esimese hommikuse praami peale. Mandril sadas korralikult, aga saarele jõudes säras päike. Hakkas kahtlus hinge pugema, et ilmselt on kahlajad hea ilmaga siiski rändele asunud. Võtsin hoo maha ja keerasin algatuseks Kõinastu leele, kus tavaliselt on palju kahlajaid tegutsemas. Aga veetase oli kõrge ning tildreid ja tutkaid oli vaid paarkümmend näha. Samas oli siin nüüd tuhandeid parte tuulevarjus toitumas, arvukamad olid
piilpart (2000),
viupart (1500) ja
soopart (500). Parte eriti põhjalikult läbi vaadata ei jõudnud, sest Rariliini kaudu tuli üllatav teade, et Rahustes olevat stepi-loorkull ka täna hommikul ennast näidanud. Suundusingi siis nüüd ilma vahepeatusteta Rahustesse.
Kompasin kogu sealse ranniku läbi, aga ei leidnud ma enam ei kiripugu-rüdi ega ka stepi-loorkulli. Nii võib ju
bongarimasendus peale tulla.

Esmalt arvasin, et Sõrve sääre rebased on eriti ülbeks läinud ja käivad juba päris avalikult koeratoitu varastamas, aga ...
Vaatasin veel mõned Sõrve poolsaare kahlajaaugud üle, rüdisid ja tülle oli palju näha, aga kedagi eriti põnevat ei kohanud. Õhtuks jõudsin Sõrve säärele, kus hakkasid eriti ülbed rebased silma, üks käis lausa koeratoitu varastamas. Hiljem selgus, et pesakond rebaseid oli linnujaama läheduses üles kasvanud ja nüüd peremehetsevad siin. Ilusad loomad, aga siiski suured röövlid ja linnusööjad.
...aga, siis selgus, et Sõrve linnujaama on hoopis uus koduloom siginenud (02.09.2012)