Foto: Arne Ader
Künnivaresed
„Mustad varesed“ on rändlinnud ja suht harva näeme neid üksikult lendamas – ikka kambas. Künnivaresed on üleni musta värvi ning päikse käes helgib nende sulestik metalselt - sinakalt ka jalad on musta värvi. Vanalindude noka ümber jääb sulgedest vaba piirkond – paljas hallikasvalge nahk. Tänavuste varesepoegade „nägu“ ning nokk on veel pea üleni tume (leia Aarne pildilt noor lind).
Künnivaresed on hajusalt levinud, meie loodusesse saabus liik 19. sajandil, koos kliima soojenemisega. Inimesi kevadel ning pesitsuse ajal häirivad kolooniad paiknevad kirikuaedades, mõisate ümbruses, linnaparkides... Toitumas käiakse karjamaadel ja põldudel ehk kultuurmaastikus, huvi pakuvad prügikastid varahommikuses linnas, õhtuks saabutakse koloonia pesitsuskohtadele ja korraarmastajad künnivaresed kindlasti pole.
Kõik vareslased on kindlalt äärmiselt tähelepanelikud ning intelligentsed linnud. Häirivaid faktoreid on nendega seoses muidugi palju, teisalt on nad kasulikud kahjurputukate hävitajatena. Künnivareseid pesitseb meil ümmarguselt kümne tuhande paari ringis, lõuna poole rännatakse oktoobris-novembris.