looduskalender.ee

 

Siidisaba

 

 

Väga harvad on juhused, kus siidisabad oleks Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ning Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha olnud. Suurem läbiränne on tulekul novembris-detsembris. Talvitujaid võib meile jääda paarikümne tuhande ringis.
 

Kauni sulestikuga linnud tegutsevad salkades inimest pelgamata - häirimise korral lendab seltskond sageli vaid naaberpuule. Ei puutu ju tundra- ja metsavööndis pesitseja inimestega suurt kokku, sealt ka ohutaju puudumine.
 

Noor- ja vanalindude erinevus on väike aga märgatav: noortel puudub iseloomulik must laik kurgul ja siidine läige on tuhmim. Kirjeldame nüüd vanalindude välimikku: siidjalt läikiva sulestiku põhivärvideks on punakaspruun ja hall. Silmad musta vöödiga ja kurgualusel sama värvi laik, tugev nokk veidi kõverdunud otsaga. Uhke peatutt on kõikidel. Tiibade sulestik must, kollaste ning valgete laikudega, hoogsulgede tipud kollased (kui hoosulgede tipus märkate punast värvi on usutavalt tegu vanemate isaslindudega) nii ka sabaots. Lennus olles on kuulda nii iseloomulikku lakkamatult siristavat v viristavat heli.

 

Toitumisel ollakse väga aplad. Linnusalk võib tühjendada lühikese ajaga mõne pihlaka, kadaka, kibuvitsa, aroonia või viirpuu marjadest, kusjuures puude ning põõsaste alused jäävad marjapudi paksult täis.

 

Pärast korduvaid öökülmasid, kui marjad on puudel külmunud ning uuesti ülesse sulanud tekib viljades käärimise protsess, siis võime aplaid linnukesi käitumise järgi veidi „purjakil“ olevateks pidada.

Täna saadeti Tallinna kesklinnast LK-le selline vaatlus kirjeldus:

Reede ennelõunal oli paarkümmend siidisaba parves pihlakapuul marjadega maiustamas. Oli palju omavahelist kraaklemist. Miskil hetkel lendas üks isend kraaklemisest erutatuna puu kõrval asuva paneelmaja teise korruse aknaklaasi vastu, vigastas ennast raskelt, kukkus alla... kokkupõrge oli linnule surmav.