Oktoobri neljas nädal: tuisumöllus maa
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
Lumetuisk Otepääl
Esimene lumi ei tule tavaliselt nii. Nii suure sahmakana ja tuisuhinaga. Enamasti liugleb ta tasakesi maapinnale, mis on jõuludeni pikisilmi oodanud pehmet valgust.
Nädala neli ilmamärki:
luikede ärevus,kullakarra puudelolek,suvesoojusja kärepakasene esimene lumi.
Nüüd ta siis tuli. Tuli tavatult vara. Jah, eks oktoobri lõpus on esimest lund varemgi tulnud, aga mitte sedaviisi. Enne hingedepäeva paksu kihina mahatuiskav ja ka veidiks ajaks mahajääv lumi on tavatu. Eriti külmakraadid lumekuhilate kukil. Ja sel aastal on esimese lume emotsioonis kokku saanud lapselik lumevalguse rõõm ja Padaoru kaos. Ikka on autojuhid kirunud talve tuleku ootamatust ja üllatust linnavalitsejatele ning lumesahkajatele, kuid seekord on isegi mõistmist rohkem. Sest just külmakraadid esimesest lörtsisajust alguse saanud valge tuisu kukil panid inimesi mõistma, et loodus on ikka kangem, kui ükskõik mis ettevalmistused. Aga mulle meeldis põllumeeste avastus, et lumivalget taevaväetist on tark maamulda künda. Ja nii saavadki tänavused põllutöödega hilinejad eriti väärtusliku seemnepõue kevadeks. Ja mis seal salata, sellist musta laiku keset valgeid välju oli kaunis vaadata ka möödatuhiseval linnainimesel. Lisaväärtusena pakkus selline mullalapike toitu ka hilisränduritele.
Lumi jalakal
Lumi luigetiiva all
Tegelikult said sulelised rändurid juba nädala esimesel poolel aru, et midagi on ilmas toimumas. Tihased koputasid ärevusega majaakendele, vaatasid läbi ka iga pisema klaasiprao. Mõnikord tekkis tunne, et neil on plaanid suisa tuppa elama kolida, kui vaid aknad avatud oleksid. Rändama hakkasid ka talvikesed ja luigedki läksid peaaegu märkamatult. Haned lahkusid suurte parvede kaupa, suur oli linnuloendajate üllatus, kui mõnel päeval olid pooled põllulnahistajad haned kadunud, aga ka taevalaotus oli lahkujaid täis. Ja ikka paneb imestama kuidas nad teavad?
Hunt seakarja sabas
Teavad tormimöllust ette ka rebased ja kährikud, ühtäkki olid seni varjus olnud loomi täis kõik põllud ja teeveered, kasukas turris üritasid nad süüa kõike, mis teel või põllul. Ei miskit asja enam lähedusse sattuvast inimesest. Ka kitsed on väljas orasepõldudel ja söövad seda, mis lumest väljas. Kaja Kübar annab teada, et Pärnumaal on põnev jälgida, kuidas metssead on halastamatult segi pööranud kõik teeääred ja putkerikkamad paigad ja kuidas seakarja tuhnimisjälgede taga on lumepind hundijälgedest kirju.
Hiline õitseja: karukeel
Lumi ja lehed puus
Kõige raskem on ootamatu lume tulek siiski taimedele, lehed on ju veel puus. Ja nii on mõned värvikullas oksad suisa lookas värske lume all. Lumetutsakas on peas ka külmunud roosiõiel ja kollane võilill vaatab ehmunult lumehangest. Kuigi hilised maasikaõied ei näita küll esialgu külmumise märke, on ilmselt nendegi süda must. Lumeraskuse alla jäänud puud kohati murdusid ja kukkusid elektriliinide peale ning seetõttu peavad mitmed pered talvealgust küünlavalgel vastu võtma.
Lumekuhjad kaardil
Põnev on jälgida ka EMHI lumekaarti, kust paistavad kaks kõrgemat lumekuhikut Eestimaa peal, üks Lääne - Eestis ja teine Otepääl. Mõnel pool mõõdeti lume paksuseks koguni 22 cm. Tänavune ametlik külmarekord on 11 kraadi külma, kuid inimesed andsid teada isegi 16 kraadisest pakasest ööl vastu laupäeva. Igatahes on seda esimest lund tänavu ilmselt pikemalt ja selles ärevuses ei märka me, kuidas see õudne kellalükkamise pühapäevane tseremoonia märkamatult meie bioloogilisele kellale rusuva pitseri surub. Olge segaduses ja väsinud lastega sel nädalal leebemad.
Linnud uurivad toiduotsingul kõikvõimalikke pragusid. Hallpea-rähn
Hingedeaja neljapäeval kutsutakse kõiki hingi ühisesse söömalauda: “Hingekesed tulge koju!” ja saadetakse ka hiljem viisakalt ära.
SOOVITUS:
Üle Euroopa on maad võtmas liikumine Slow Food ehk lähitoit. Ehk siis inimestele soovitatakse enda tervise hoidmiseks süüa toitu, mis on hea, puhas ja õiglane. Hea nii vahetult maitsemeelele ja ka kodukohatundele. Puhas, sest see on kasvatades ja töödeldes lugu pidades loomadest ja inimese tervisest. Õiglane, sest seda toodetakse ja müüakse sotsiaalset õiglust ja läbipaistvust järgides. Just selline on meie maavanaema toit, mine vanaemale külla ja söö temaga hingedeaja pidulauas seda, mida kõik meie esivanemad.
Eesti allikad: Mustallikas
Mustallikas asub Raplamaal Paekülas ja ta on suurim allikas Üüste allikatest. Allikas asub Posti talust ehk postikõrtsist 200 meetrit lääne suunas ja on lihtsasti ligipääsetav.Allikast väljavoolav vesi suubub Pühajõe oja kaudu Kasari jõkke. Allika pikkus on 20 meetrit, laius 7-8 meetrit. Maksimaalne sügavus 1,5 meetrit. Läheduses asub veel 4-5 väiksemat allikat. Allikaga on seotud mitmeid lugusid, kuidas hea õnne korral on võimalik sealt välja tõmmata kullapada, kuid lugupidamatute saagiks on vaid musta härja pea. Mustallika vesi on ka tervendava toimega, tema veega on läbi aegade silmi ravitud.