Fotod: Arne Ader ja Kaarel Kaisel
Laulu- ja väikeluiged. Matsalu laht
Oktoobri keskel on see aeg aastate lõikes kui tundrates pesitsevad luiged oma rändega meieni jõuavad – nõnda oli ka tänavu. Lahkutakse koos novembrikuuga, muidugi jäävad meile olenevalt jääoludest ka talvitujaid, aga neid on vähe. Rändepeatuspaikadeks on Matsalu laht, Haapsalu laht, Silma looduskaitseala, Väike väin, Käina laht, Audru polder, Pärnu laht ning Kallaste-Mustvee rannik Peipsi järvel, Lahepera järv...
Sügisrändel on väikeluiged arvukamad kui laululuiged: vastavalt üle paarikümne tuhande ja kuni kümme tuhat luike. Laululuiged lendavad rännates väga kõrgel, mõõdetud on üle kaheksa kilomeetri ja seal on õhutemperatuur – 40 kraadi. Lennupilt sirgjooneline, aeglaste ning raskete tiivalöökidega ja tiibade madalatoonilist vihinat on kaugele kuulda. Nii maandumiseks kui õhkutõusmiseks vajavad pikka „hoovõturada“. Laululuikede hääl on vali ning kaugelekostev „gluutamine”. Laululuiki näeme veekogudel ikka salkades tegutsemas, kas ujudes või vees seistes. Laululuiged on suuruselt kühmnokk-luikedega võrdsed, sirge kaela ning saleda siluetiga. Vanalindude nokatüvik on laialt kollane, ots must - noorlindude nokatüvik roosakas ja sulestik pruunikashall. Laululuiged kaela ei painuta ja ei tõsta tiibu kohevile nagu kühmnokk-luiged.
Nüüd väiksemast ning meile veidi hiljem saabuvast suguvennast - väikeluigest. Kuni äralennuni liigutakse ja toitutakse meie vetes sagedasti koos laululuikedega.Segaparve uurides hoomame, et tegu on mõnevõrra väiksema linnuga, kui laululuik. Nokatüviku kollast värvi on vähem ning nokk tundub kaugelt vaadates mustana.
Toitutakse veetaimedest, milleni küünitakse veel kuuekümne sentimeetrise veesügavuse juures. Kui veekogudes peaks looduslikku toitu nappima, kolitakse märgadele või liigniisketele viljapõldudele orasest või varisenud teraviljast toituma - eelistades otra, nisu ja kaera.
Matsalu teraviljapõldudel kohati väikeluiki esmakordselt 1978. aastal. Talvitusaladel, Hollandis ja Saksamaal eelistatakse põldudel suhkrupeeti ja kartulit.
Väikeluikede sügisrändel on kaks „lainet“ - esimeses liiguvad noored, mittepesitsevad linnud ja teises vanalinnud koos tänavuste noorlindudega.
Väikeluiged