looduskalender.ee

 

Tugev tuul sasib varblaseisanda sulerüüd. Koduvarblane

 

Lund vihub sisse nii silmist, ninast kui kõrvadest. Ükski müts või rätt ei saa pidama seda valget tuisku. Hetkeks avad õhku ahmides suu ja ka suu saab täis täiuslikku talve maitset.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Nii tore oli eelmise nädala alguses lugeda omavalitsusametnike rõõmsaid jutte sellest, kuidas talve tulekuks valmis ollakse. Kuidas valmis on sahad ja soolakoormad, teede ääres oranžid tuisuaiad... Ja siis ta tuli, sel hetkel, kui täiskuu pöördesse läks ja idatormi valla päästis. Peab ütlema, et esimesel tuisupäeval oligi kõik nagu korras, aga vastu reedet näitas Tuisutaat, et inimestel pole mõtet sõnu loopida. Hommikul oli hang ukse taga, suurivaevu õnnestus siin Raadil uks lahti lükata. Ja Peipsi ääres tuisuvallas elanud inimesena sai kohe ka labidat välgutama hakatud. Sest teadmine, et tuisk pressib lume nii tihedaks, et seda tuleb hiljem suisa kangiga kangutada, on kätesse mälujälje jätnud. Tuisuhommiku alguses oligi lihtne, tõstad labidatäie üles ja see lihtsalt tuiskab kõigi nelja tuule poole. Aga kella 10 olid Tartus kõik teed nii umbes, et autod oli targem koju jätta ja mööda paljakstuisanud alasid hangedest mööda jalutada.Kummaline oli siiski vaadata inimeste usku oma raudruunadesse, nägin, kuidas üks pereisa pakkis oma pisikese lapse naisega autosse ja võttis lagedal sisse suure hoo ning... kihutas hange. Muidugi ei liigatanud selline auto enam ka lükkamise peale. Soovituse peale tuua kodust lumelabidas, tonksas mees jalaga lumehangesid ja kordas jonnakalt „Mina pean tööle saama!“ Hoopis rohkem meeldis mulle abivajajani tõttav kiirabijuht, üheskoos leidsime sellele masinale tee mööda muruplatse ja kohale ta jõudiski.Imelik on aga see, et Padaorust on möödas kaks aastat ja inimesed justkui ei mäletakski seda enam. Loodusjõudude vastu ei saa, saab vaid käituda mõistlikult ning oodata oma korda.

 

Tuisuvaal ümber kivi

 

Vihisev tuul

Torm, mille udused eelloorid juba nädala alguses Eestimaal olid, sai täisvõimsuse kätte reede keskpäevaks. Kõige rohkem puistas ta lund alla Võrtsjärve kagunurka Massumõisasse, kus ilmavaatlusjaamas mõõdeti 28 cm lund. Aga hoopis hulluks läks asi Soome lahel, kus mõõdeti suurim tuulekiirus mõõtmisaegade algusest, Kirkonummi, Mäkilouto saare vaatlusjaamas, 29m/sek ja lained rabelesid üle üheksa meetri kõrgusteks. Tallinn - Helsingi liinilaeval olnud kirjeldavad sõitu, mille jooksul aina oksendati ja asjad kukkusid klirinal. Mandril kukutas tuul aga jälle elektriliine, sest hoolimata kõvast tuulest jäi lumi kohati puude soojadele okstele kinni ja need kukkusid liinidele. Tuhanded elamised olid taas ilma elektrita.

 

Pekki tihasele

Põnev oli jälgida tuisu raugemist, kuidas kõigepealt puges põõsast välja harakas ja asus toiduotsingutele. Poole tunni pärast tulid toidumajja tihased ning varblased. Linnatänavatel puhkes tõeline hakkide ja vareste sõda, kes purelesid iga mahakukkunud hamburgeripaberi pärast. Huvitav, et ka üksikud künnivaresed on taas linnapildis. Aga linnud jäid tuisu tõttu tõeliselt hätta ja hea oli lugeda, kuidas inimesed teatasid toidumajade täislaadimisest ja sulissõprade aitamisest. Küllap oleks kulunud ka Keskkonnaametilt üks sõbralik toitmisega alustamise soovitus inimestele ära, sest nende keeld on paljudel ikka veel peas kumisemas. Kui midagi reguleerida, siis järjekindlalt.

 

Järvede jää on nõrk. Parti see kannab, luike aga mitte. Jääkosklaemand ja noor kühmnokk-luik

Virmalised sähvivad

Pühapäeva varahommik oli Lõuna - Eestis aga juba päikesepaisteline ja valge, hangeharjadel särava lumega. Põhja - Eesti pidi aga tundma ligi 10 kraadist külmahingust põhjast. Jäämere ääres on külma ju juba 26 kraadi. Saamimaal Jõuluvana kodust veel pool tuhat kilomeetrit põhja pool töötav Andrus Müller annab teada, et praegu on seal imeilusad roosad ja hästi kiiresti vehklevad virmalised. Küllap tasub ka meil tähistaevaöödel linnast välja sõita ja põhjakaarde kiigata.

 

Jää on nõrk!

Veekogud hakkavad nüüd tasapisi kinni külmuma ja kuigi Peipsil saab veel lainekõrgust mõõta, on tõenäoline, et jääpiir jookseb järgmise nädala pakasega järvele. Emajõgi on ikka tavatult kõrge veega ja näeb välja nagu lumepallisupp – vee peal ujuvad suured jääpangad jõeveest läbiimbunud kollakate lumekoormatega. Lapsevanematele tuleb südamele panna, et rääkige lastega – järgmisel nädalal tekkiv jää on nõrk ja ei kanna inimest. Vesi on veel soe ja tegelikult on sula ka lume alla jäänud maagi.

 

Ahtalehine põdrakanep

 

 

SOOVITUS:

 

Eesti allikad: Punane allikas