Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Detsembri esimene nädal: harakamunad

10.12.2012 - 22:42 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Jõulumeeleolu retsept: hämaraid maastikke katab värske valge lumi
 
„Näe harakapesas on valged munad!“ hüüab Aotäht kolmapäeva hommikul. Tõepoolest, oksamütsakast helendab vastu kolm valget säravat kera. Munad detsembrikuus? Tõstan binokli...
 
Nädala neli ilmamärki:
näljane rohevindiparv,
mere äärde suunduvad merikotkad,
matsutav seakari
ja lumesadu.
 
Harakapessa on tõepoolest üleöö ilmunud säravvalged munad. Aga nad on suured, kui harakas ja läikivlumiselt valged. Ja lumepallid nad ongi. Nad on pakitud nii korralikult harakapesa katuse alla, et sealt ei vii neid enne kevadet miski. Küllap on Tuisutaat neid hoolega veeretanud, kaks suurt ning üks pisike ja poolik. Lohutuseks silmini unistele inimestele, kinnituseks, et ainult kaks nädalat lähebki veel pimedamaks ja pärast seda saab valgus taas võimu ja päike astub igal hommikul kukesammujagu varem taevavõlvile. Harakas, see küütlev ja sätendav lind, ei tee lumemunadest oma pesas aga üldsegi välja. Ta tegeleb kompostihunnikul järelsorteerimisega. Lõunamaised mandariinikoored lendavad hüvakule, kena kodumaine kõrvitsasisu krabatakse kohe enda kõhu alla. Tuleb tunnistada, et komposti viidud toidujäätmed muutuvad nüüd, kümne külmakraadi käes, kiiresti jäätiseks ja sügavkülmkonservideks, aga toidulauale inimpelgurist harakas naljalt ei tule. Igal hommikul lükkan rõdult lund ja pühin kindaga aialaua puhtaks. Pool tassi sihvkasid saab toidumajja ja pool lauale väikesesse kuhja. Ja ma pole jõudnud veel ümber maja tagasi ega jopetki seljast, kui keset lauda kõhutab juba kahekümnepäine rohevindiparv. Miskipärast on inimestega nii, et kui siin käiks üks rohevint, siis oleks see ilmaime, aga seda 20-päist seltskonda hakkasin kiiresti kambaks nimetama. See kamp läbustab kiiresti laua. Päevalilleseemnete hunnik pekstakse tiibu vuristades laiali, mõni tera saab ahmatud nokka ja läinud nad ongi. Hoopis armsamad on rasvatihased. Nokivad õrnalt ja peenetundeliselt päevalilleseemnelt koore ümbert ja siis otsekui noa ja kahvliga hakitakse tera ise ka kõhtu.
 
Tukkuv harakas
 
Varblasemäng
Aga hoopis imelik asi on põldvarblastega. Nüüd on üsna kindel, et olen talveks endale allüürnikud saanud. Hommikul, kui magamistoa kardina eest lükkan, siis pistab aknaalusest pesakastist pea välja ka põldvarblane – pruun suliskiiver peas, mustad silmad värskelt säramas ja põselaiguke helehallil palel mustamas. Veel eelmise nädala alguseni oli varblasepaaril igal hommikul kindel tseremoonia ka edasiseks. Isane lendas hetkeks kusagile ja tuli tagasi pika kõrrega. Ja siis läks mäng lahti. Emane istus esialgu augusuul ja justkui seletas: „Ei seda koledat mööblit sa küll tuppa ei too!“ kisa peale tulid kohale ka tihased ja lõid märulis kaasa. Siis lasti isavarblane läbipahandatult lõpuks kõrrega pesakasti, mis oli nii pikk, et seda andis pessa sikutada. Siis tulid varblased sõbralikult toidumajja sööma. Nüüd on mängud mängitud ja külmast kohmetud varblased tulevad hommikul kohe sööma.
 
Rämpstoidunäts
Linnapildis on lindudel ka täiesti uus harjumus. Hakid on avastanud hamburgerite paberid ja mulle tundub, et nad suisa söövad neid. Kambakesi tõmmatakse paber peenikesteks ribadeks ja siis kaob ribaomanik kusagile puu taha. Võimalik, et läbinätsutatud rämpstoidunäts siiski lõpuks välja sülitatakse, aga toidumahladest läbiimbunud kiirsöögipaber näib hakkidele meeldivat. Emajõel ujub ikka ühtlane lumepallisupp, aga parte hakkab tasapisi vähemaks jääma. Laupäeval nägin, kuidas kolm sinikaela korraga üle mu pea kõrgustesse lendasid, küllap suunduti parematele jahimaadele.
 
Emis põrsastega
 
Jäätulek
Tasapisi tekib kõikjale jää, sest pakane hüppab juba päris karmilt ninna. 10 külmakraadi on kaanetanud väiksemad tiigid ja kohe on lapsed nende peal. See on veel natuke ohtlik, soovitage lastel esialgu veel kelgumägedel liuelda. Merejää hakkab tasapisi tekkima, aga arvestatavalt veel midagi olemas ei ole, Hüdrometeoroloogiajaam pole veel isegi oma kodulehel jääkaarti avanud. Lumekaardilt leiame aga, et Haanjas on lund juba 28 sentimeetri jagu.
 
Siga -TV alustas
Tubailmavaatlejatele veel niipalju uudist, et lõpuks on avatud ka Seatelevisioon looduskalender. ee lehel. Kohe esimesel päeval külastas kaamerasilma kaks seakarja: üks 13, teine kaheksapäine. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et juba on seakarjas näha väikest kiusu, kesikuid tõrjutakse eemale, jooksuaeg on käes. Söödaplatsil käis ka üks metskits, ehk on hakanud nende arvukus taas suurenema. Tänavu ei ole võtteplatsil lindude söötmise alust, kuid Looduskalender lubab lähiajal pilti Talvepealinna linnumajast, söötmine seal juba käib, kuid sel aastal tuleb pilt otse sirelipõõsast.
 
Jäneskastik ehavalguses
 
Lutsnapää oli üheksa pääva enne jõulut, see olla õige pikem öö, siis kotkas kukkuda puu otsast maha. Karja
 
SOOVITUS:
Luutsinapäeva, 13. detsembri sõnaseletuseks ehk niipalju, et siin on sees vana kalendri ajanihe. Ja pigem teame seda päeva meie läänenaabrite – rootslaste kombe järgi sel päeval küünlad peas ringi käia ja Santa Lucia laulu laulda. Aga küllap on aeg hakata juba valmistuma uus-aastaks ja näiteks üles otsida Eesti viinaallikad, kust vana-aasta öösi sulaselget viina pidi voolama. Üks neist on Turje keldris Kuusalu lähedal ja teine Allikkivil Kilingi-Nõmme lähedal. Põnev on kuulda, et on olemas olnud ka mõduallikad, kuid nende paiknemise kohta pole enam rahvasuus juttu.
 
Eesti allikad: Kadunud Üheksaharu läte
1936. aasta Loodusevaatleja viimases numbris avaldati A. Miti sulest kirjutis neljast Otepää uhkemast allikast, nende allikate radioaktiivsuse mõõtmistest. Üks neljast uuritud allikast on Üheksaharu läte, mis 1928. aastal nägi välja siis nii: „Üheksaharu läte on tuntumaid Otepää-Ilmjärve allikaid. Ta asub umbes 800 m lääne poole Karu järvest. Üheksa üksikut allikat asuvad ringis ilusa hiie ümber ja annavad alguse väiksele ojakesele (suur veerohkus oli tingitud arvatavasti 1928, aasta suve vihmarohkusest). Selle allika vett tarvitavad ümbruskonna elanikud arstimisvahendina reumatismi ja silmahaiguste vastu. Ennemalt olnud selle allika kuulsus palju suurem ja vete - haldjale toodud „tervisevee“ eest ohvriks vaske ning hõbedat, kusjuures rikkamad pildusid raha allikasse, kuna vaesemad ainult kraapisid raha küljest metalli.“ Kas see on kadunud Võhandu ehk Pühajõe läte?

Deutsch |  Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.