looduskalender.ee

 

 

 

Aasta-aastalt on musträstad meil enam talilinnuks muutumas, ning näeb neid aias tihemini kui kaunitare-leevikesi.

 

Koduaias, kus värvulisi toidetakse, seavad endid sisse ka musträstad. Tavalisemalt on neid paar või mõni üksik lind, kuna on ka muul aastaajal väheseltsivad. Meie musträstas teeb Arne aias häält juba hommikuhämaras ja käib päevalilleseemneid päris mitu korda päevas nokkimas. See meie isaslind „tuustib“ seemneid üle veere, meeldib ju musträstastele toituda rohkem maapinnal, kui ebamugaval „õrrel“. Pisemate värvuliste vastu toidulaual ollakse üpris viisakad. Aedades nokitakse isukalt talveks puudele jäänud õunu ja inimese läheduses võib kõigesööja leida mida iganes.

 

Must, kuldkollase nokaga on isaslind, emaslind kannab tagasihoidlikult pruuni sulestikku, rind tähniline ja nokk pruun. Saba pikk ning maapinnal liigutakse hüpeldes või vajadusel kiirelt joostes. Peatudes kergitatakse saba, tiivad veidi ripakil. Ohu korral minnakse „kisaga“ lendu, aga lend on madal ja kaugele ei minda.

 

Talvituma jäävad vanalinnud ja neid võib olla kuni kümme tuhat. Numbrites toob selgust talvine aialindude loendus, milles on meil kõikidel võimalik osaleda. Kui üritus toimub, anname teada.

 

Musträstas on päris suur lind, pikkust koos sabaga veerand meetrit, lennul tiibade siruulatus kehapikkusest veel kümme sentimeetrit pikem. Kaalu ümmarguselt sada grammi.

 

Toome ka teiste kirjeldatavate liikide juurde teksti lõpus mõõdud-kaalud, et vajadusel talilinde võrrelda.