Fotod: Arne Ader
Kuused lumes
Suvise pööripäeva aegu on kask see puu, kes oma elujõudu näitab nagu igihaljas kuusk, talvises looduse „varjusurmas“ omab elujõu kuvandit. Usutavalt ning pärimustele tuginedes on nõnda olnud juba enne kristlike jõulupühade meieni saabumist.
Harilik kuusk, meie looduses ainsa kasvava kuuseliigina on äärmiselt varieeruvate tunnustega, seda on metsas hulkujad kindlasti märganud. Tõsi, neid on suisa saja kolmekümne ringis – vormilt, teisenditelt ning sortidelt. Levinuimatest vast lühterkuusk või ussikuusk ja teistelt tunnustelt, mida kerge märgata on erinev võra kuju ning kuusekoore värvus.
Mägiste lühterkuusk
Kuuse latv on pea alati terava tipuga, mis näitab, et ta kasvab edasi ka äärmiselt kõrges vanuses – üle paarisaja-aastased pole meie metsades haruldased. Kuuseokkaid on okstel tihedalt, mis omakorda viitab varjulembesele puuliigile. Kuusk on suuteline kasutama uuringute kohaselt kõige tulemuslikumalt päikeseenergiat, võrreldes meie teiste taimekooslustega.
Hea uudis on see, et tänavu on nn käbiaasta, need korduvad viie kuni seitsme aasta järel.