looduskalender.ee

 

 

5. jaanuar 2013. Hommik

 

Täna lendas õuele 2013. lind. Lendas kohale ja ära ei lähegi enam. Nõnda on Õueonul piisavalt mahti, et mõlgutada, kust on teada, et see lind on just 2013. lind. Ega see nii kindel ei olegi, lugemine võis ju sassi minna.

Teiselt poolt jälle – alati leiab linnu, kellest lugedes on see lind just nimelt 2013. lind. Iseasi, kus see alglind parasjagu on. Ja teineasi, et miks sihuke teadmine üldse on tähtis. Moslemite jaoks võib see lind vabalt olla näiteks 1434. lind, nii nagu neil on praegu 1434. aasta. Ja õigeusklikele ikka veel 2011. lind.

 

Siit teeb Õueonu järelduse – igal linnul pole mitte ainult oma laul, vaid ka oma alglind, kellest lugedes see lind on nii või naa mitmes lind. Jääb ikkagi veel üks küsimus – miks see teadmine on üleüldse tähtis? Ja kas üldse ongi tähtis? Teiselt poolt jälle – kui on tähtis, mitmes on Eesti õue koguprodukt ühe linnu kohta kõigi õuede seas Maa peal, siis on kahtlemata tähtis seegi, mitmes on üks või teine lind õuel.

 

Muuseas – kui Eesti õue koguprodukt linnu kohta on kõigi Maa õuede seas näiteks 135., siis mitmes on see universumi õuede seas?

Paralleeluniversumite õuede seas? Kui paralleeluniversumeid on lõputult, siis eksisteerib kindlasti üks, milles Eesti õue koguprodukt on esimene. See teeb südame rõõmsaks. Rõõmu kestab senikaua, kuni tuleb pähe, et ju siis on ka selline universum, kus sihuke koguprodukt on viimane. Selle aga saab jätta arvestamata, sest ega lõputult palju asju ka arvesse võtta ei saa, meil on inimesi niigi vähe.

 

5. jaanuar. Ennelõuna

 

Kui elanike arv Eesti õuel muudkui väheneb, siis kuidas on lugu lindude arvuga? Õueonu arvates võib postuleerida uue jäävusseaduse, lindinimeste arvu jäävuse. Lindude ja inimeste summa õuel on jääv, tehtagi mida tahes.

Kui see postulaat osutub tõeseks, siis saab need inimesed, kes praegu tegelevad lindude kaitsmisega, suunata välisõuedele. Mida vähem neid on meie õuel, seda enam on ju linde, ilma igasuguste ministeeriumideta.

 

5. jaanuar. Lõuna

 

Päike paistab Eestis enamjaolt lõunast. See on ka loomulik, sest Eesti on ikka mingil moel põhjamaa. Istanbulis näiteks paistab päike enamjaolt idast.

See aga ei tähenda veel automaatselt, et Istanbul on läänemaa. Kui vastuoluline on maailm!

 

5. jaanuar. Pärastlõuna

 

Linnud läinud pärastlõunamaale, lilledel on pärastsurmakuu. Kõik sellepärast, et pärast mind tulgu või veepuudus, ennustab Õueonu tulevikku.

 

5. jaanuar. Õhtuoode

 

Vanarahval oli järjekordselt õigus. Soovitust: „Ära ole nii sinisilmne!“ tuleb võtta täht-tähelt või õigemini silm-silma vastu.

 

Õueonu loeb teadusuudistest, et Tšehhi Karli Ülikooli teadlased on välja

uurinud: pruunisilmsed inimesed on usaldusväärsemad kui sinisilmsed inimesed. Kui katsealustele näidati inimeste näofotosid, küsiti, kui usaldusväärsed nähtud tüübid on. Oluline osa küsitletutest pidas pruunisilmseid nägusid usaldusväärsemaks sinisilmsetest, kuulusid need naistele või meestele. Ümaramate nägude ja suuremate suude ning põskedega mehed tundusid usaldusväärsemad, naiste puhul paistis olevat ükskõik. Lõpuks tuli välja, et usaldusväärsust ei taga mitte niivõrd silmade värv, kui pigem pruunisilmsusega kaasnevad näojooned.

 

Õueonu vaatab peeglisse ja peegel teeb talle hallisinist silma. Nüüd pole enam ime, et ta ei saa sellist peegelpilti eriti usaldada. Kas usalduskriis on vastastikune? Peeglike, peeglike seina peal ei vasta. Aga ehk ükskord tuleb aega…