Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad
Kiire vooluga, allikaliste jõgede jäävabades lõikudes võib kirkaks üllatuseks olla kohtumine jäälinnuga, sarnastes kärestikulistes lõikudes võime näha ka vesipappi tegutsemas.
Napiarvulist jäälindu võib meil talvituda alla saja isendi. Sedavõrd värvikirev isend lumevalguses – lasuursinine, valge, telliskivipunane. Väikese linnu kohta ebaproportsionaalselt suure pea ning pika nokaga. Tiivad laiad ning lühikesed, äärmiselt lühike sirge lõikega saba, jalad pisikesed ja punased. Pikkust alla paarikümne sentimeetri ning kaalu neljakümne grammi ringis. Isaslinnunokk on must, emaslinnu nokatüvik punane - jääb vaid soovida kohtumist jäälinnuga. Tõenäolisemad kohtumise kohad on nn „forellijõed“: Põhja-, Kagu- või Lõuna-Eestis.
Arglik jäälind põgeneb ohtu hoomates kõlavate kriisetega. Saaki varitsetakse jõe kohale eendunud puuoksalt, õnnestunud sukeldumise korral ilmub kingfisher pinnale pisikala nokas. Kärestike madalas kaldavees otsitakse vahel ka selgrootuid. Muidugi on jäälind meil kaitse all.