looduskalender.ee

 

Lind ei lenda ja loom ei liigu: kitsekari lamab lumes, mäletsedes või lihtsalt puhates

 

Härmanõeltes oksad on tardunud, nii nagu on tardunud kogu põhjamaine loodus. Lind ei lenda ja loom ei liigu. Pakasepügalad külmutavad kogu elu.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Pühapäeva ööl hiilis pakane Eestimaa südamesse ja kella viie ajal näitas Reola ilmajaama termomeeter -32,6 kraadi. Külmakantsideks on veel Võrtsjärve kagunurk ning Pihkva järve idakallas ning Peipsi loodenukk Jõgevani välja. Mujal on nende paikadega võrreldes suisa soe, saartel võib koguni 20 kraadi soojem olla. Keskeestlased peavad igal juhul pöialt hoidma, et jaanuari alguse sulas puude ja põõsaste pungi ei pakatanud ja pakasekraadid avali pungasoomusevahedest õrna helerohelise võrsekoeni ei jõudnud. Aga loodame ikka kõige paremat, sest vähemalt suurem osa madalamatest taimedest on praegu õnnelikult paksu lumeteki all, vahepeal soojenenud maasüda lisaks seal soojendamas. Aga nii külm on siin Tartu kandis küll, et inimene oma nina vabatahtlikult välja ei pista. Linnudki tulevad toidumajja alles keskpäevaks. Varblane, kes rasvapallist seemneid välja hakib, surub varbad sügavale sulgede sisse, lind tundub nagu armas sulepall, jalgu pole küünevõrragi näha.

 

Hobused müravad. Karge pakasega on see ühtlasi võimalus sooja saada

 

Härmaaeg

Loodus on end ehtinud kaunite härmanõeltega, niiskust õhus jagub ja see jäätub okstele või õueskõndija juustele. Isegi rebase vurrukoon on valgelt härmas, kitseemanda ripsmekarvad moodsaimas  valges meigis. Kuid on veel midagi, mis on kui ilmaime – Soomaa puudel on seljas säravad jääseelikud. Vahepealne „viies aastaaeg“ pani soode maa ja veed voolama ning üleujutus kergitas vee praegusest 1,5 meetrit kõrgemaks. Umbes nii kõrgel on Soomaa mehe Aivar Ruukeli sõnul jääseelikud Riisa kandis. Kuid mujal on jõgede jääkaas veel terve ja kindlasti leiab ka põnevaid jääalused koopaid, kuhu pugeda ning end jäälossi valitsejana tunda. Metsa all on jääkaane all 30 cm kõrgused tühimikud, parajad kärplasele peitusemänge mängida.

 

Roosad virmalised

Nädalalõpp tõi Eestisse ka põnevaid ilmastikunähtusi, küll oli kuu ümber kumav halo, küll nähti lennukite sabas UFO-laadseid sabajutte. Kes suutis külma trotsida, sai näha ka kauneid virmalisi. Loodusfotograaf Jaak Sarv sai pildile eriti kaunid roosad virmalisesambad. Enamus inimesi siiski välja ei tikkunud, aga nendegi silma rõõmustas pakases särav lumi, iga helves kui meistriteos. Seesama lumi kriuksus ja kriunus saapa all valjemalt kui muidu. Pakasehäälte kollektsioon aga oli täielik, kohati raksatas aiateivas või seinalaud – pakane paukus!

 

Õhuvoolumustrid korstna juures

 

Sitsikleidi-aeg

20. jaanuar on Eestis see aeg, kui rasvatihased sitsikleiti hõiskama hakkavad. Ma väga loodan, et kui sel nädalal pakane leevendub, siis see ka minu kõrvu kostab. Kuid Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula kuulis üht eriti läbematut rasvatihast Tartus Miina Härma kooli õuel hommikul kell 8 laulmas juba kaks nädalat tagasi. Airi Genzebergile jäi see Pärnus kõrva eelmisel nädalal Pärnus. Ja Looduskalender.ee kaameraid jälgiv Gennadi Skromnov ütleb, et Otepää linnumaja kaamera ees lasi üks kollakõht paar värsirida 15. jaanuari lõunaajal kui päike korraks pilvevahelt välja puges. Kaja Kübar ütleb, et ka rongad hakkavad igal päiksehetkel üheskoos rõõmsalt kronksuma.

 

Rebasepaarid

Rongad teevad paaris mängulaulu ka talvise merikotkakaamera ees, kuhu on neid kogunenud suur hulk. Kotkad ise hajusid Gennadi Skromnovi sõnul viimasel nädalal kuhugi: „ Seni oli kaamera ees ennast näitamas 12 merikotkast, praegu on vaid üks kohevas karvas rebane. Aga praegu käivad siin ka maa- ehk kaljukotkad. Rebased on nüüd ka paaris ja väljadelgi võib nüüd näha hooletuid rebaseid, kes paarilise otsimisega ametis.“ Hülgekaameral on päikesepuudusel taas patareid tühjad, nädal tagasi sai sealt veel näha rannas lebavat suurt hüljest. Aga loota on päikest ning küllap siis tuleb ka põnevaid uudiseid hülgesaarelt. Igatahes on jää hakanud saarte lähedal ringi ujuma.

 

Ronkasid märkame üha sagedamini paarikaupa - mänguaeg on algamas

 

 

Kui arutlesime Gennadi Skromnoviga, milline on tõeline rahvaallikas,  siis leidis ta, et vähemalt osa  neist on selliseid, mille servas kruus või kann toki otsas. Oleks vahva kui saaksime kõikide meie joogiallikate juurde ühesuguse kujundusega tassid. See oleks märgiks –„ Joo siit, ja sa oled terve!“

 

Maatohter: Linasuits