looduskalender.ee

 

 

 

Rohevintidel on suur nokk, toidumajasse tullakse „aega veetma“ ja päevalilleseemnetega maiustama neid kohapeal rahulikult puhastades. „Peki“ peal me rohevinte ei näe kunagi. Ringi liigutakse salkades, seega võib neid vahel toidumaja ümbruses ja all hulganisti tegutseda.

 

Isaslinnu sulestik on kenalt rohekas, erkkollase tiivatriibuga. Emaslinnul rohekashall, selg pruunivöödiline, tiivaäärised samuti kollased ning jalad roosakad.

 

Käitumine võib suuremas lindude seltskonnas olla riiakas, kuid oma emaslindudesse suhtutakse äärmiselt viisakalt.

 

Talvine arvukus ületab suvise ehk ümmarguselt paarsada tuhat isendit, aga aialindude loendus annab sellele parema vastuse. Leevikestest veidi väiksemad, kaalu kolmekümne grammi ringis ja pikkust viisteist sentimeetrit.

 

Rohevindi vaatlused eElurikkus keskkonnas: SIIN

 

Viimase veerandsaja talve jooksul on rohevintide arvukus meil mõõdukalt kasvanud. Haiguspuhangud on küll liigi arvukusele mitmeid aastaid negatiivset mõju avaldanud. Viimastel talvedel on liigi arvukus hakanud uuesti kosuma.

 

Rohevindi isaslind

 

Rohevindi emaslind