looduskalender.ee

 

Portree

 

 

Ettevalmistused kudemiseks algasid jõulukuul, sel ajal alustas kudeterritooriumi valinud isaskala sealt konkurentide väljatõrjumist või oli tegu alles „eelmänguga“? Kalameeste püünistesse on juba lahtise marjaga merihärgi trehvanud. Härjad eelistavad kudemiseks liivapõhja kuni kümne meetri sügavuses. Kudepesa on umbes veerandmeetrise läbimõõduga, kuhu emaskala marja heidab. Seda on viis kuni kaheksa tuhat marjatera, mille isaskala viljastab. Emaskala roll on sellega täidetud.

 

Pesa jääb isashärg üksi vähemalt paariks kuuks valvama. Mari vajab koorumiseni liigutamist, tuulutamist ja muidugi kaitset kutsumata külaliste eest. Merepõhjal valvav härg ei tagane isegi röövlist tursa eest, väiksematest nihverdajatest kõnelemata. Kuna merihärjal puudub ujupõis, siis ongi tema koht põhjas varitsemas, ujuma minnakse suurte esiuimede ja saba abil.

 

Merihärja kalamari on harjumatult sinakasrohelist värvi, aga sarnane delikatess teiste tuntud kalade marjale. Kui peaks trehvama, proovige kindlasti.

 

Merihärg