looduskalender.ee

 

Varangu allikad - Preedi jõe algus

 

Looduspiltnikud on meie riigi lipuvärvidele andnud uue tähenduse. Kui seni teadsime sinist taevavärvina, musta mullapinnana, valget lootusena ilusamale tulevikule, siis nüüd levib internetis pilt, millel sinitaeva all silmapiiril must metsamüür ja esiplaanil valge lumepind.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Vana talv tuli hetkeks meile veel külla ja puistas kamalaga külmakraade. Kohe nii krõbedalt, et Setomaal kraadiklaasi elavhõbedasammas alla kahekümne külmakraadi vajus. Tõsi, mererannal jätkub veel sügisesoojust, seda päikest, mis eelmisel aastal merre talletatud sai. Sest Läänemeri on ikka veel lahti ja sünnitab pilvekribalaid meie sinitaevasse. Mandri kohal liituvad need hõredad pilvekesed nii tihedaks pilvevaibaks, millest päikesekiir enam läbi ei saa. Ja ei saanud terve veebruarikuu, ilmajaama teatel oli meil küünlakuul päikesepaistet vaid 36 tundi. Nii ei ole me saanud korralikult jälgida looduskalender.ee hülgekaamerat, sest selle pilt jõuab meieni päikesepatareide toel. Siiski see pisuke energia, mis pildiühenduse käivitab, on meile kinkinud igahommikuse hülgeema ja hülgepoja jalutuskäigu jääserval. Loodame, et täiskuu järel päikest ja soojust enam tuleb ja näeme ka teiste hülgepoegade elu. Kotkapesa kaamera on pakkunud aga hoopis üllatavat pilti, kui veidi aega tagasi jõudsime imestada, et kotkapere oma pesa kohendas, siis sel nädalal pandi ka uuele pesakonnale alus ja ilmamees Gennadi Skromnov annab lootust, et naistepäeva paiku ilmub kotkapessa esimene muna. Veidi vara tundub see külmkrõpsilma vaadates, aga on ennegi olnud aastaid, mil kotkaema on pesal haudunud, lumekuhil kukil.

 

Läbi Eestimaa liiguvad esimesed hangelindude salgad

 

Kuldnoka säbruline selg

Kevadet on aimata ka teistest lindudest. Talvitunud musträstas laseb esimesi laulutrillereid, Pärnu toidulaudadele on äkki ilmunud ka esimesed kuldnokad. Linnumehed raporteerivad ka esimeste hanede tulekust, tagasi on nihkuma hakanud ka hiireviud. Ja rähnitrumm ei vaiki enam, rasvatihased laulavad täiest rinnast, sinitihane laseb oma hernevilet. Tartusse on kusagilt saabunud ka talvituvad hallrästad, üksipulgi kammivad nad läbi pooppuid, aga need on juba marjatud, mis marjatud. Künnivaresed on kahekaupa pesade juures, ilmselt on need siiski talvitunud linnud ja hakkidelgi on esimene pesaoksakene nokas. Harakapere istub kogu aeg pesa juures või sees. Ja hirmus sõda läheb lahti, kui sinna saabub kolmas harakas.

 

Kanapidamine

Harakatele tuli sel aastal aga täieliku üllatusena nurmkanade õuele ilmumine. Ikka ja jälle vudivad nad üle lumehangedes murupinna ja kui kamp otsustab harakapesa alla lumele end pundis päikesesooja lõunauinakule sättida, siis on pahandus majas. Vihaselt kädistavad harakad madalatel okstel, üritades sulgi turri ajades end nurmkanadest suuremaks teha. Nurmkanad on aga nüüd siinse kandi tõsiselt omaks võtnud ja kui hommikul rõdul kaerahelbehunnikut ei ole, siis tulevad pahaselt köögiuksele koputama. Õnneks avastasid kanad mingil ajal naabrite rõdult teiste lindude poolt ärapõlatud saksa põõsalindude toidusegu kotikese ja nii teevad nurmkanad nüüd galerist Tiia Karelsoni sõnul ka igahommikuse toiduretke nende rõdule. Loodame, et vallarahvas meid veel kanapidamise - eeskirjade rikkumises süüdistame ei hakka.

 

Tänavune talv on käbirikas. Orav

 

Kevad puhkeb pungades

Kõrred on tõsiselt lund vihkama hakanud, ka puudel on lõunapool küljes lumes sügavad päikeselohud. Kevad ei ole enam mägede taga, varakevade räästast tilkuv päevasoe ja öine õudkülm on selged kevade märgid ja küllap toob esmaspäevane täiskuu meile korraliku ilmamuutuse, lubab ju ilmajaamgi tublisid plusskraade ja lumesula. Igatahes paisuvad haavapungad ja lepaurvad venivad öistest külmadest hoolimata aina pikemaks. Just niisamuti kui keldripõhjas kartuliidud ja sibulavõrgus rohelised sibulajuuksed. Kevad, mis muud!

 

Kilest ilveselavatsid

Hundid traavivad juba paaris, nõndasama rebased. Ilvestel on aga hoopis uued kombed, kui vanasti venitati end peale õnnestunud kitsejahti kuhugile puude oksaharusse, siis nüüd on tehismaterjalid ka nende elus oma rolli saanud. Looduskaitsja Enn Vilbaste avastas vabariigi aastapäeva eel ilvesejäljed valgete kiletatud heinapallide ümbert ja suur oli tema üllatus, kui nägi, kuidas neli palli olid pealt lumetuks nühitud, ilvesed olid seal pikka aega mõnusalt päikese käe lesinud.

 

Konnarohi