looduskalender.ee

 

Põdra jälg

 

 

Põdrad on talvisel ajal tükk maad väheliikuvamad, kui muudel aastaaegadel. Täiskasvanud põdrapullil on õlakõrgust veidi alla kahe meetri, pikkust kolm meetrit ja kaalu suurel isendil kuni kuussada kilo – muljetavaldav.

 

Talv veedetakse kuivemates ehk kõrgemal asetsevates metsades, kevadel liigutakse luhtadele, rabadesse, soostunud metsadesse, seal on põtradel paremad toitumistingimused.

 

Põdra jälgi pole meil kellegi teisega segamini ajada. Täiskasvanud loomal on need 12 kuni 16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendi lõpus paistavad sõrgatsite jäljed. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni paar meetrit. Noorloomade jälje suurus ning sammupikkus on vähemad – kohe on selge kes läinud.

 

Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, Alam-Pedja

 

Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb muidugi lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu tõsta ei viitsi, siis näeme nn „kõnnivagu“.

 

Põdra ekskremendid

 

Põdra pabulad on paar-kolm sentimeetrit pikad ja kuni kaks sentimeetrit laiad. Vahel on pabulad ümaramad, kuid see oleneb söödud toidust, aga ka indiviidist. Talvistes pabulates on enam kiudaineid, süüakse ju oksi ja seda on näha.

 

 

Kuuseokkad lumel

 

Süda-Eesti metsades algas esimene kuuseokaste langemine.