looduskalender.ee

Halli pühapäev. Võibolla saab just sellest kohast alguse kriimsilmapaari esimene järglaskond

Eelmisel nädalavahetusel ja veel esmaspäevalgi näitas hilistalv oma väge ning tormiga võimu - tõi lumelisa, tuisuga ning ööpakastki. Veidi kevadpäikest ja ikka tuult nädala sees ning hilistalv ei taha veel kuidagi taganeda.

Ilmad on niisiis taaskord olnud sademete ja temperatuuri poolest heitlikud. Tundub, et kiskjatele aga meeldib sääraste tuisuste ilmadega märksa enam liikuda. Kes teab, võibolla on siis saagi tabamine hõlpsam.

Halli teekond kulgeb endiselt koos väljavalituga territooriumi ühest servast teise, kuid loomade liikumine on tavapärasest veidi erinev. Nimelt võetakse öö jooksul aeg maha nii paariks kuni neljaks tunniks, et üksteisele rohkem tähelepanu pöörata ning kriimsilmade sugu saaks ikka jätkuda. Kuna indlev emahunt on viljastumisvõimeline keskmiselt 5-7 päeva, siis kasutatakse seda aega sihipäraselt. Nii võib paarumine öö jooksul aset leida kuni paar-kolm korda. Õnnestunud paarumise tunnistajana jäävad hundipaarist lumele maha kolme kuni neljameetrise läbimõõduga jäised tallatud ringid.

Veebruariga sai läbi tänavune hundijahi hooaeg. Keskkonnaameti esialgsetel andmetel kütiti möödunud hooajal kokku 77 hunti, neist Mandri-Eestis 69.

Alla saja hundi kütiti viimati aastal 2007. Toona oli talvine ilmastik hundi küttimiseks erakordselt ebasobiv - tänavune talv, aga väga sobiv. Maksimaalselt lubatud küttimismahust jäi realiseerimata 22 jahiluba, sellest Mandri-Eestis 16.  Ida-Viru, Tartu, Põlva, Võru, Valga, Lääne ja Harju maakondades ning saartel jäi lubatud limiit realiseerimata. Möödunud aastal oligi selline olukord, kus Kesk-Eestis oli hunte palju, äärealadel aga vähe. Loodame, et kohati Kesk-Eesti jahimeestes nurinat tekitanud väikesena tundunud küttimislimiidid aitavad ühtlustada hundi levikupilti eelolevaks sügiseks.