Foto: Arne Ader
Kuni pesitsusajani kohtame vareseid seltsingutes liikumas. Veebikaamerast näeme neid merikotkastele mõeldud lisasöödal koos ronkadega. Linnades koos hakkidega ja neid tundub palju olevat ja ongi.
Mõnel talvel on Eestis loendatud kuni kolmsada tuhat hallvarest. Hästi ümmarguselt pesitseb meil kevadest alates sada tuhat ehk viiskümmend tuhat paari hallvareseid. Talvituma on saabutud nii Lapimaalt kui Loode-Venemaalt ning peatselt hakatatakse endid kodupaikade poole minekule. Meil pesitsevad lendavad talvitumiseks veidi lõuna poole, kus ikka söögiga veidi lahedam, aga see pole reegel. Linnavaresed rändavad vähemal määral kui kultuurmaastike asukad. Nutikad linnalinnud tunnevad oma koduümbrust sedavõrd hästi, et nemad nälga ei pelga, rändamise peale energiat ei kuluta ja parimad pesitsuskohad on valvsatel lindudel teada. Hallvareste paar ehitab omale igal kevadel uue „risupesa“.