Tekst: Riho Kinks, Eesti Ornitoloogiaühing
Foto: Arne Ader
Sinikael-pardi paar ja hallvaresed
Igakevadistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel 30.-31. märtsil panid linnusõbrad Eestis kirja üle 23 000 linnu, 95 liigist.
Hilistalvele jäänud lihavõtte linnuvaatlusel nähti vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe põldlõokesi, kuldnokki ja teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Rekordiliselt väikeseks jäi loodusolude tõttu kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei täheldatud mingit suuremat lindude rännet.
Kõige enam vaadeldi sinikael - parte (2738), üle tuhande linnu loendati hakke, hallvareseid, rasvatihaseid, rohevinte ja põldvarblaseid.
Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70).
Põnevaimateks vaatlusteks olid meil talvel harva kohatavad liigid: soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.
Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täidetult 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla, koos perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak.
Lihavõtte linnuvaatlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing alates 1998. aastast. Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.
Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused on EOÜ kodulehel: