Pildistas ja kirjutas Marko Kübarsepp
Hundipaar on jätnud oma jäljed varakevadisele metsateele, Öördi, aprill 2012
Põhjapoolsetele langustele on jäänud veel mõned lumejäänused, suurvesi katab jõeluhtasid ja linnulaulu kaikub metsades üha valjemalt.
Pärast lume sulamist on metsateed oma pehmuse poolest head paigad, kus veel võimalik üsna hõlpsasti tuvastada seal liikunud elukate jälgi. Otsustab loom, aga poriselt rajalt metsa pöörata muutub tema jäljerida tavaliselt inimesele nähtamatuks. Mida kevade poole aeg liigub, seda kõvemaks saavad teed ning järjekordne uus hea võimalusi jäljeridu lugeda saabub tegelikult alles järgmise lumega. Hoolimata sellest, et inimsilmale nähtavaid jälgi on vähevõitu käib metsas väga vilgas elu. Nii on näiteks enamus metsseaemistel juba triibulised kärssninad pesas. Ja ega hundidki maha jää. Kriimsilmaemandate panust asurkonna järelkasvu näol tuleks seega oodata eeloleval nädalal, kui paarikuune tiinus lõpuks läbi saab.