looduskalender.ee

 

Suur-laukhanede rändeparv

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Külmakõhetus on kogu loodusel ikka veel loorina peal ja ainsam päevasoe tuleb selge taeva ja mahlutarretava öise külmaga. Külma jagub enamasti nii palju, et loodus puhkeb alles õhtuks. Aga õhtul enne päevaloojangut on tõesti palju põnevat. Pühapäeva õhtuhakul olin Pokumaa allikatel, aga silma jäi üks hoopis omanäoline toimetamine. Läksin uurima, kas tähnikvesilikel käib juba Pokukoja juures ojaluhal pulmatants. Aga ei, kostis vaid paar sulpsu lähedaloleva kõrge tarnamätta taga ja eemal õige veidi kärnkonna kuristavat laulu, vaikset ja ärkavat. Madal vesi aga sillerdas tuhandetes värvitoonides ja selge allikavesi paistis põhjani läbi. Suured pruunid poolpehkinud vahtralehed olid täis imelikke karvaseid täppe. Sadu, kui mitte tuhandeid täppe. Ja kui ninaotsa veele veel lähemale panin nägin, mis seal toimus. Need karvased täpid olid endale kaitsekesta meisterdavad puruvanad, kes hoolega vahtralehest endale seelikupaane välja lõikasid. Neist sai kena pruun seelikusiil, aga sinna vahele oli poetatud ka tükike rohelisest kalmuselehest ja veidi kollakam triip mingist varakevadisest veetaimest. Lehetükk lehetüki otsa oli lükitud, justnagu vanasti poest tšekid naela otsas. Puruvana on ehmestiivaline, tema kaitsev majake valmib just seesugustest lehetükkidest või ka kivikestest. Pokumaa puruvanakeste majaehitust häiris vaid hetkeks möödasõudev kollaserv - ujur ja üks puruvanake haaras isukalt endast kümme korda veel pisema vee-elaniku järgi ning tundus, et noorvanakese kõhtu ta ka kadus.

 

Ülane ja lepiklill

Just veekogude ümbrused on praegu põnevad ja ülejäänud luitunud hallist loodusest ka rohelisemad, sest siin annab toitev ja soe vesi taimedele kiire kasvuhoo. Juba on kallastel nõgesenupsud ja naadi varesevarbad. Õitsevad esimesed võsaülased ja lepiklilled. Sinililled ja paiselehed on täisõitsengus. Ojakalda toomingapungad on kohe puhkemas ja juba paistavad kaseoksa tipus hiirte rohelised kõrvad. Teisipäeval nägin Kütiorus ka esimest kopsurohtu õitsemas, vaher on mahlajooksu lõpetanud ja kasemahlgi kipub juba seistes kergesti valgeks minema. Maa on aga endiselt nii külm, et kätt mulda pistes lööb „reumatismus“ kohe välja. Neljapäevane täiskuu ja kuuvarjutus pani ilma kummaliselt käituma. Vend, Enn Vilbaste rääkis, kuidas ta karjamaal kuulis äkki vilinat ja undamist, mis kiiresti lähenes ja paanikat tekitas, kiiresti lähenes tromb, mis puid murdes üle raba jooksis.

 

Konnakosjad. Mättal passinud rohukonnaisand ründab mööda ujuvat paarikest

 

Kuku!

Mets on täis metsvindi laulu ja väike - lehelinnu silk-solki. Suitsupääsukesed ja väänkael tulid kõikjale juba eelmise nädala alguses. Kägu jõudis aga nädalavahetusel. Minule kukkus õnnekägu pühapäeva õhtul Võhandu alguse Pühalätte juures. Küllap tuleb õnnelik allikate avastamise aasta. Sel nädalal tuli Eestisse uus laine hanesid ja praegu on põllud täis tuhandeid lauk- ja rabahanesid. Neid on tõesti tuhandeid ja vahel on hanesid rohkem, kui põllul lumeseene tõttu kehvasti talvitunud orast. Nädalalõpus tuli juurde ka laululuikesid ja nende valgeid kogusid on kõikjal põldudel näha. Minu kodu juurest lendas madalalt üle 20 luikvalget luike ja nende tiivavihin tõi tõelise kevadetunde.

 

Kotkatibu kalaisu

Looduskalender.ee on saanud üles 11 veebikaamerat, millest enamus on vaatajale näha. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et merikotkal koorus jüripäeval esimene poeg. Päris põnev on kuulda merikotka hüüdmisi, kui mööda lendab mõni kotkas või tuleb isaslind kalaga. Just kala on see, mida pisikesele helehallile kotkatibule aegajalt nokatäiekaupa pisikese musta noka vahele antakse. Suurte silmadega udusulis kotkapoeg on tõeliselt armas. Must  -toonekurel on pesas juba 5 muna ja kalakotkad on tagasi. Kodukakkudel Klaral ja Klausil koorusid eelmise nädala jooksul viis poega.

 

Puruvana

 

Harakatantsulumm

Minu enda akna all käib vilgas linnuelu, mille trooniks on sel aastal harakapaar. Teisi linde nad enamasti õuele ei lase. Suurnokad, kes tulevad mirabellikive krõbistama, aetakse kiiresti minema, harakad teevad nende poole sööstlende seni, kuni suurnokkade närvid vastu ei pea. Ainsad, kes on elamisloa saanud, on üks varblasepaar ja üks rasvatihasepaar, kes käivad kordamööda aknaalust pesakasti kontrollimas. Tihased teevad igal hommikul vaid käigu, aga varblased üritavad kasti kurguni kõrsi täis toppida. Harakarahvas tundub aga munemisega alustanud olevat, ühel hommikul käis murul tõeline tants, kus isalind tiivad sorakil tantsis ümber emalinnu, kel saba tuules uhkelt püsti. Midagi sellist olen näinud vaid filmides troopika linde tegemas.

 

On sinilillel palju punakaid õisi, kasvavad sel aastal linad mitmeharalised. Järva-Madise

 

Kutsun kõiki Teeme ära talgupäeval allikate ümbrust korda tegema. Alustada võiks piskust, võtta kaasa must prügikott, korjata kokku sinna tassitud prügi ja tuua see tagasi linna suurte ostukeskuste konteineritesse – siit on see koledus sinna rännanud. Kel rohkem jõudu ja väge, võiks alustada suurema ettevõtmisega. Sest allikaid on läbi aegade hooldatud. Enamasti tegi seda hiiehoidja, väga täpselt oli määratletud, kes seda teha võis. Aga nii nagu varem ja nüüdki on allikal palju abi inimesest, kes saab allikaojale kukkunud puud eemaldada või allikapõhja varisest puhastada. Kõige olulisem on allikal toimida nii, et pärast allika hooldamist ei oleks millegi järgi näha, et siin on inimene toimetanud. Poleks saetud kände, mudahunnikuid ega segipööratud kamarat. Tegelikult on allikate kordategemiseks enamasti vaja suhteliselt vähe, natuke ümbruse võsa harvendada ja kujundada, allika juurde mõned maa- või paekivid teeks ja raketeks vedada. Vahel on vaja paigaldada allikaojale purre või koolmekohta suuremad kivid. Allika põhi puhtaks teha ja joogikruus toki otsa. Allikate juurde võiks viia maakivist viitadega rada, nagu Euroopa mägedes on matkarajad märgistatud.

 

Naadi "varesevarbad"