looduskalender.ee

 

 

Õueonu võib küll arvata, et ta elab õue peal, olgu siis maja sees või kuuse all või kase otsas, kuid kus ta oma arust ka ei elaks, elab ta vallas. Vallast lahti ei pääse keegi. „Kui siit pilve piirilt all vaatan…“ asemel tuleks laulda „Kui siit valla piirilt alla vaatan…“ Vallad on vaesed või rikkad, vallad on võimekad või võimetud, vallad pakuvad teenuseid (õu ei paku teenust kellelegi), vallast oled sa võetud ja vallaks pead sa saama. Egas muidu kõnele me vetevallast ja õhuvallast, tulevallast ja kõhuvallast. Ära ole vallatu! See tähendab – ära arva, et sa saad vallata läbi, et saad olla vallatu. Vallatus on kõrvalekalle, fluktuatsioon, mis tasandub varem või hiljem vallakuseks. Vald on valdkond, mille vallas oled, tahad sa või ei taha. Õige valda ei hakka keegi! Vallalised, valla asukad, võivad olla, kuid vald peab olema. Ja valla olemas olu piisav ning tarvilik tõestus on vallavanem. Vallavanem ei pruugi olla valla vanem, tavaliselt on ta pigem valla noorem.

 

Volbri valda kogunevad volbri öösel kokku kõik vallavanemad ja seal nad arutavad asju ühest ja teisest vallast, asju mis vallandatud, asju mis veel vallandamata. Ja seal nad siis vallatlevad ja kinnitavad nagu ühest vallapääsenud suust oma valla vallasasjadele: „Soovitame õppida looduselt, kes ei kiirusta kunagi, kuid samas on kõik saavutatud!“