looduskalender.ee

 

Koiduliblikas angervaksalehel

 

 

Talvitunud liblikate nukkudest on koorunud koiduliblikate esimene põlvkond. Teadlased on tõdenud, et ebasobiva kevade korral võivad nukkunud koorumise aasta võrra edasi lükata – milline liigi alalhoidlikus.

 

Koiduliblikad kuuluvad põualiblikaliste hulka ja on näiteks kapsaliblikatest väiksemad – tiiva siruulatust nelja sentimeetri jagu. Nende sugupooli on lihtne määrata. Isasliblika esitiibade tipud on värvunud oranžiks – millest liblika nimigi, meenutades romantilist päikesetõusu?  

 

Emasliblikad on ilma päikesetõusu laikudeta, vaid hallikaks värvunud esitiibade otstega ning sarnase tumeda eestiiva tähniga Alatiibade marmormuster on rohekas-hallikas, kuid isasliblikal on selline vaid tagatiiva alaküljel. Oma väljakutsuvat värvi suudab isasliblikas puhkeasendis, suletud tiibadega hästi peita. Oranžid esitiivad jäävad valgete tagatiibade taha ja marmormuster on hääks kaitsevärviks looduses. Tundlad hallid, aga valgete otstega. Isasliblika pea ja rind on kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikatel vaid tumehallidega.

 

Kõigile tuntud kahjureid – kapsaliblikaid on samuti näha.