looduskalender.ee

Foto: Arne Ader

 

Valge iminõges

 

 

Lehtede poolest kõrvenõgest meenutav valge iminõgese paljastab koos õitsemisega oma kuuluvuse sugupuus.

 

Iminõges talvitus osaliselt rohelisena ja päikeseliselt soojades kasvukohtades avanesid esimesed valged õied lehekaenlas juba mõned nädalad tagasi. Õitseaega jagub taimel pikalt sest noored võsud puhkevad õitsele sügiseni.

 

Kasvab meelsasti inimasustuse läheduses, aga ka põllupeenardel ja jäätmaadel. Mitmeaastane taim paljuneb risoomide abil, moodustades võimalusel päris suuri kogumeid. Kuhu iminõges sattunud on, seal ta püsib.

 

Säravvalged õied on kenad, huvitavalt pika alahuulega. Hea mee ja õietolmutaim mesilastele. Hinnatud ravimtaimeks on iminõgest kunagi peetud, kui Rooma Impeeriumi aegu ta kusagilt Lääne-Aasia mägedest Euroopa kloostrite ürdiaedadesse toodi. Tänapäeval ei ole taimes raviomadusi leitud, aga noored lehed on täitsa söödavad – kenas puhtas ümbruses võiks maitset mekkida.