looduskalender.ee

Kühmnokk-luikede lastetuba

 

 

Kühmnokk-luiged on pesatruud linnud – nõnda võime mõnda pesitsevat paari käitumise või välimiku järgi kenasti ära tunda. Haudevältus kestis viis nädalat ning mõned päevad peale, pesal oli enamuse ajast emaslind, keda isaslind vajadusel välja vahetas, aga enamalt jaolt paari tegevusala turvas. Kõige tavalisemalt on kurnas neli ... viis muna, kuid suurem munade hulk pole välistatud. Luigemuna on suur, rohekatooniline, kaetud lubjatäpistusega ning paksukooreline, kaaludes kuni nelisada grammi.

 

Esimesi luigeperesid on mere kaldavees juba näha. Pesa jäetakse maha kiiresti - päeva või veidi enam aja möödudes. Sageli jääb emaslind pesale hauduma veel koorumata munadega. Isaslinnu tarmukal juhtimisel lähevad hõbehallid pojad vette, kus „pisipere“ koheselt on suuteline veetaimestikust endid toitma.  

 

Merel on viimaste päevade tuuliste ja vilude ilmadega luigepojad vanalindude seljas „küüdil“, vahel ka tiiva all peidus. Areng on suurtel lindudel kiire, kahe kuu pärast on luigepojad juba lennuvõimelised.

 

Esimest korda pesitses kühmnokk-luige paar Eestis 1908 aastal ja teist korda alles 1938 aastal Lõuna-Saaremaa jäänukjärvedel. Nad on Eesti suurimad linnud, täiskasvanud isalinnu kaal võib küündida kaheteist kiloni, harva veel paar kilo lisaks, aga emaslinnud jäävad reeglina kaalult alla kümne kilo. Musta nokakühmu järgi saame isalindu emalinnust eristada – esimesel on see oluliselt suurem.

 

Meie vetes on pesitsejaid kindlasti üle kolme tuhande paari.