looduskalender.ee

 

Tõrvalill

 

 

Aga just tänu tõrvastel vartele ei ole neid võimalik veidi väiksemate õitega nurmnelgiga segamini ajada.

 

Tõrvalilli kasvab meil kõikjal: kuivadel niitudel, hõredas kuivas metsas ja metsaveertes, jäätmaadel ning kuivadel liivastel Kagu-Eesti mäenõlvadel suisa ohtralt. Mitmeaastane taim, rohkete juurmiste lehtedega. Varred püstised, sageli punaka värvusega. „Tõrvased“ on varte sõlmekohad ning lehtede alused. Kõrgust on tõrvalillel alates paarikümnest sentimeetrist kuni seitsmekümne sentimeetrini.

 

Õied on kenad, läbimõõduga kuni toll, viie kroonlehega, paiknedes tihedas ja kenas kobaras.

 

Sellistel kasvukohtadel elutsevad ka sipelgad ning tõrvaga kaitseb taim, et sipelgad ei pääseks nektaririkkaid õisi „rüüstama“. Tolmeldavad mesilased ja putukad koguvad hinnanguliselt üle poolesaja kilo mett tõrvalillede hektariliselt kasvukohalt. Mesilased kasutavad taruvaigu valmistamiseks arvatavalt ka taime „tõrva“.

 

Lillenoppijat võib lohutada, mustad peod pärast tõrvalille korjamist lähevad puhtaks vee ja seebiga.