looduskalender.ee

 

Käosülglane

 

 

Niiskemal niidul lillenoppijale ei saa käosülglase tegevusjäljed kuidagi märkamata jääda.

 

Kui vahustaja vastne on munast koorunud asub „tegelane“ toituma. Uurime sellist „süljelirtsu“ veidi lähemalt.

 

„Süljelirtsu“ sees on kollakasroheline, umbes poole sentimeetrine pikkune pehme kehaga tsikaadide sugulane. Ta on pea maapinna suunas oma tugeva imikärsa taimevarde surunud, et mahla kätte saada. Mööda keha nõrgub läbiseeditud, seebivee sarnast suhkrurikast eritist. „Seebivee“ ajab vahule mutukas oma kõhul paiknevate hingamisavade kaudu õhku pumbates. Omapärane kaitsemehhanism vaenlaste vastu – kes see sülge ikka näppima läheb?

 

Vahustaja valmik võib olla nii musta, kui helekollast värvi, tal on lendamiseks tiivad ning hüppamiseks tugevad tagajalad. Ega me teda naljalt ei näe. Vahustajal on lisaks kahele silmale ka kaks liitsilma. Alalhoidlik ning ettevaatlik tegelane endale kedagi lähedale lasta ei soovi.

 

Septembris muneb vahustaja taimevartele oma kollased, oranshi tipuga munad. Kevadel, kui ilmad juba soojad kordub kõik nagu eelpool kirjeldatud.