Marjaaasta kogub hoogu
Mobiiliga pildistas Kaido Einama
Harilik mustikas Vaccinum myrtillus
Metsmaasikaid on tänavu palju, murakad valmivad soodes ja mustikamarju tunnevad meil KÕIK.
Parimad kasvukohad on noortel nõmmedel, palumetsades, aga samuti soomaastikul. Seal, kus on piisavalt nii valgust, kui varju. Mullastik võib olla toitainetevaene, aga peab olema happeline.
Mustikataime noored varred on rohelised ja kandilised. Pruuniks, ümaraks ning korgilaadse pealispinna moodustavad mustikavarred neljandal eluaastal. Enamalt jaolt surevad vanad varred enne kümne aastaseks sirgumist, aga pinnases kasvavad mustikavarred looklevas risoomistikus, mis võib omakorda olla mitukümmend aastat vana. Maaalune osa ongi pea üheksakümmend protsenti kogu mustikataime massist ja seetõttu suudab taim hävimise korral kiirelt uuenema asuda.
Hää mustikametsa hektar võib toota üle paarisaja kilo marju, „marjaaastal“ rohkemgi.
Foto: Arne Ader
Palumännik