Foto: Arne Ader
Hobumadar
Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ja paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat. Vaatame kõigepealt kitsaid lehti madara varrel - seal nad paiknevad männases ehk ringina ümber varre. Hobumadara vars on näppude vahel ümar ja mõnel teisel liigil kandiline. Nõnda, loeme männases olevad lehed üle, neid on igal liigil kindel arv: mõnel neli, teistel kuus või rohkem, nende hulka kuulub ka hobumadar, kellel on männases kaheksa, kuni kaksteist peent ja teravat lehekest. Õied on kõikidel madaratel neljatised ja maru pisikesed.
Praegusel õitsemise ajal ei pea me mingeid teisi tunnuseid otsima - ainult hobumadaral on täiesti kollased õied ja päris tugeva aroomiga, mis viitab hääle meetaimele. Kasvukohtadeks nii liigirikkad kui -vaesed niidud, hästi sobivad Lääne-Eesti lubjarikkamad alad. Pioneerliik taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel sest seemned levivad tuulega.
Taimemääramisel on hääks abimeheks Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabits“, teist väljaannet tuleb küsida suurematest raamatupoodidest. Lisaks selgusele on nimetatu ka ilus raamat.