looduskalender.ee

 

Magesõstar

 

 

 

Magedad sõstrad ei ole kasvukoha suhtes nõudlikud, kasvades ka väheviljakatel ning kuivadel liivaluidetel ehk asustades niiskeid salu- või lammimetsi, aga samuti krõbekuivades nõmmemetsades. Tavaliselt leiame üksikult kasvavaid mageda sõstra kuni pooleteise meetrise kõrguseid põõsaid, vaid Lääne- ja Loode-Eestis kohtame hulganisti koos kasvavat mage sõstart.

 

Lehed on mage sõstral pea kaks korda aias kasvavatest punase sõstra põõsa lehtedest väiksemad.Maitseomadustelt on nad samuti täiesti erinevad - mage sõstra täiesti söödavatel marjadel puudub hape, seetõttu tunduvad marjad maitsetute ja veidi läägetena. Marjakobaradki on pisikesed, neis on kolm, harvem kaks või neli marja.

 

Meie mandriosa segametsades võime paiguti leida karvast sõstart. Tema viljad meenutavad nii kujult, kui maitselt punase sõstra kobaraid, aga suures osas viljuvad karvase sõstra põõsad metsa all halvasti.   

 

Meeldivat üllatust pakuvad looduses leitavad metsistunud punase-, musta- ja valge sõstra põõsad, nende viljad kui lehed on üldjuhul pisemad, aga maitseomadused sarnased kultuursortidele.