looduskalender.ee

Ujuv penikeel on meie veekogudes hästi tavaline, mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Vähenõudliku, suurtes kogumites esinevana pole taime äratundmisega raskusi. Vee omaduste suhtes päris leplik, taludes isegi ajutist kuivalejäämist.

 

Veekogu põhja kinnitunud rohkelt haruneva ning roomava risoomiga, millest kasvavad välja arvukad ümmargused varred, mis tõusevad veepinnale ujulehtede abil. Penikeelel on kahesuguseid lehti - veesisesed on taandarenenud labaga ja kitsad (pikkus üle paarikümne sentimeetri, aga laiust mõni millimeeter), ujulehed laialt munakujulised, vooluvetes võivad nad süstjad olla.

 

Selline „tihnik“ soodustab veekogude kinnikasvamist, aga samas pakub pelgupaika paljudele veeloomadele ning kaladele. Taime viljadest toituvad veelinnud ja neid on juba näha.

 

Veekogust ujuva penikeele „rohimine“ häid tulemusi ei anna - ikka jääb mõni risoomijupp põhja. Penikeelte liike on meil kokku loetud kaheksateist, aga paljud on omavahel äärmiselt sarnased.