looduskalender.ee

 

Sookurepere

 

 

Sookurgede sügisränne algas augustis ning kestab novembrini. Hetkel kogunevad veel meil pesitsenud linnud, aga septembris saabuvad meile rändurid nii põhjast, kui kirdest.

 

Suurtel ja halli sulestikuga vanalindudel on pealael punane laik, silmalt kaelale jookseb valge vööt. Suured hoosuled ning jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Vanalindude kähar sabasulestiku puhmas koosneb „ehissulgedest“ - pikkust üle meetri, tiibade siruulatust kaks, pool meetrit ja kaalu viie-kuue kilo ringis. Noorlinnud on veel vanalindudest väiksemad, kröömike heledama sulerüüga, pea pruunikat tooni.

 

Kuuldavale lastakse kaugele kaikuvat kruuksumist sekka tänavusuviste poegade kõlavaid piuksatusi.

 

Sookurg on meie looduse põline pesitseja (kusagil seitse tuhat paari) ja läbirändaja, neid on kümneid tuhandeid. Rändurid lendavad „kurekolmnurgas“, mille üks haru on teisest sageli pikem. Teada tuntuid sookurgede sügisrände peatuspaiku on Eestis üle kolmekümne - Matsalu lahe ümbrus ning Lääne-Eesti, aga samuti Lahemaa ümbrus ja Ida-Eesti.

 

Sookurgede toidulaud koosneb nii marjadest, kui konnadest ning roomajatest. Rändurid toituvad suurtel koristatud viljapõldudel seda nii pudenenud viljast, kui seal omakorda maiustavatest hiirtest ning vahel külastatakse ka kartulipõldu. Ööbimiskohad võivad päevastest toitumisaladest päris kaugel asetseda.

 

Euroopas talvitutakse nii Hispaanias, kui Türgis ning Aafrika  põhja- või idaosas.