Septembri algus: kuldnokkade traadikoolid

Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Kuldnokad traatidel. Pildil näeme vaid noorlinde, kes asuvad rändele vanalindudest hiljem

Nädala neli ilmamärki:
rändava lõokese triller,
kartulivõtt,
hobukastani krimpsus lehed
ja rahevaling.
 
Tänavune kooliaasta algus jääb suuresti õuna- ja ploomiuputuse varju. Igaüks, kel vähegi võimalust säilitamiseks, aina vaaritab ja aurutab. Meeldivaks teeb töö seegi, et tänavu on vähem herilasi. Ja kuigi putukateadlased väidavad, et vähem on ka vapsikuid, siis nii see päris pole – ikka ja jälle on kusagil mõni oksaauk laudseinas, kust põrisev triibuline astel välja tüürib ja endast vähemaid murdma siirdub. Kindlasti ei ole aga vähem äädikakärbseid, neid on korralik pilv vaaritajal pidevalt ümber pea tiirlemas. “Tänavu on kentsakas putuka-aasta!” ütleb putukauurija Urmas Tartes. “Kõiki putukaid on nii arvuliselt kui liigiliselt vähem.” Kui proovin vastu vaielda, et oli ju soe ja päikeseline aasta, siis tuletab ta meelde eelmist aastat, kus õhk aina sumises. Tõepoolest, kui meenutada, siis isegi sääski oli meil sel aastal ju vähem ja parmud võimaldasid läbi häda isegi murakal käia. Ja liblikaidki pole me siilikübaratel peale paari koerliblika ja ühe admirali käinud, muidu on sel ajal ikka tõeline liblikatants ümber lillede. Kesine on ka ämblikuaasta, tõsi, neid suuremaid ja hirmutavamaid on jälle rohkem inimeste vaateväljas. Ka puuke pole nii palju kui varem – mu lõputööd kirjutav tütar Maarja on suure vaevaga kahe maakonna uuringutes saanud kokku kogutud veidi üle 200 puugi, mõni tavaline koht on suisa tühi. Põnevusega ootan tema uurimistulemusi, kui palju neist ka borrelioosi kannab.
 
Õisi napib. Mesilane korjab kontpuult lehetäide eritatud nestet. Lehelaba alaküljel näeme lehetäide tiivulisi suguisendeid. See on sügise saabumise märk, suvel paljunevad lehetäid neitsisigimise teel
 
Tormideta suvi
Ploomisaagile tuli kasuks ka see, et meil ei olnud sel aastal suvetorme. Ja neid ei saa nüüd enam tulla, sest suvi on augustiga tegelikult ju otsa saanud. Siiski kostitas 1. september Tartut nii suure äikesehooga, et taevas aina raksus ja Supilinna kohal kallati alla herneterasuurusi rahepärleid. Meie maja juures olid nad vaid pärlisuurused, aga seda lustakamalt tantsisid terrassi puitpõrandal. Selliseid hoogusid tõotab nüüd september aina ja aina, sest soe meri ja jahtuv maa teevad torme.
 
Madu teel!
Looduskaitsja Kaja Kübar annab Pärnumaalt teada, et asfaldil pikutab nüüd kõikjal rästikuid ja nastikuid, sest päikesesooja vajavad nad oma talvituspaikadesse siirdumiseks. Peagi on 8. september, ussideurguminemise päev ja siis kogunevad nad suurtesse puntidesse. Aga muist jäävadki teele, kui autojuhid oma kiirust ei ohjelda. Pärnumaal on aga kitsed metsadest nii otsas, et hundid ründavad kariloomi juba päeva ajal. Kilingi-Nõmme lähedal, olevat 11 hunti keskpäeval lammast rünnanud. Aitaks ainult karjalaste kojujätmine, sest ei elektri- ega muu tara hunti ei pea.
 
Luhtadel õitsevad kukesabad
 
Lõunasse! Lõunasse!
Lindude ränne on täies hoos, juba on kuulda rändava põldlõokese trillereid, lehelindude sidinat on terve mets täis. Enn Vilbaste ütleb, et pääsukesed on äkki kadunud, aga ilmselt koonduvad nad roogu, tavaliselt tulevad nad veel korra tagasi. Rähnid on aga läinud pööraseks, Kütiorus hõikas üks mutsrähn väga kevadiselt, ka puukoristaja on rõõmsalt laulujoonel. Hanesid ma veel näinud ei ole ja sookuredki pole tegelikult veel äraminekulainel. Traadid on aga täis käratsevaid kuldnokanoorukeid, elektritraadid on sügavalt lookas, kui seltskond istet võtab, kusjuures see kära, kui üksteisele karjutakse “et mina sinu kõrvale ei istu ja ära nügi” on tõesti kõrvulukustav.
 
Täpiline kärbseseen
Seeni on veel vähevõitu, aga murukerad Tammetsõõris on juba väljas ning esimesed tõmmuriisikad puravike kõrval sirgumas. Kukeseentele tänavu otsa ei näi tulevat, kärbseseeni on valgeid, rohelisi ja punaseid. Punased kärbseseened on tänavu armsalt täpilised. Tasapisi hakkavad taimedest teist korda õitsema need, kel kevad ja sügis segi – õunapuud ja lodjapuud ning isegi võililled – päev on taas saamas sama pikaks kui kevadel.
 
Seened tänavu kübarate kergitamisega ei kiirusta. Ent tuleb ette erandeid: tanuseen peab lugu kuumast suvest
 
Mihklikuu sees antakse huntidele talvemoon kätte – ikka loomadest, inimestest ei ole antud. Väike-Maarja
 
Ussimaarjapäeval, 8. septembril ei tohtinud õmmelda, kes õmbleb, seda hammustab uss ehk rästik. Ka ei tohi sel päeval metsa ega marjule minna, sest siis võib uss hammustada, sel päeval kogunevad rästikud kokku ja lähevad maa sisse. Kes sel päeval talvepelgupaika ei lähe, see saab otsa. Põhjus lihtne, maod on kõigusoojased ja ussimaarjapäevast algavate hallade järel on õhk ja maa liiga külm, et nad jõuaks talvituspaikadesse rännata. Andkem siis neile aega enne seda pageda.
 
Maatohter: Ussimürk
Eestis on väga populaarne olnud maomürgiga ravimine. Selleks aeti rästik viinapudelisse ja kahe nädala pärast võis tekkinud ravivedelikku välispidiselt määrimiseks kasutada. Eriti hea toimega pidavat olema musta ussi ehk musta rästiku piirituseleotis. Võib ju proovida mõnd auto alla jäänud rästikut liigesehädade leevenduseks ravimiks kasutada. Liigesehädad on sageli ka puukborrelioosist tingitud ja rästikupiiritus on ka sel juhul hea abimees lisaks mesilasenõeladele. Septembri viimasel nädalavahetusel tuleb aga Tartusse maomürgiga borrelioosi ravimist õpetama saksa tervendaja Hildegard Fuhrberg.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)