looduskalender.ee

Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.
Vaata täpsemalt: 

www.looduseomnibuss.ee

NELJAPÄEV, 19. september

10.00

Horisont 
See on film Norra rannamaastikest, lindudest, laevadest, tuletornidest, lainetest, loomakarjadest, kiviaedadest ja põldudest. Filmi muusikast ja maalikunstist inspireeritud poeesia on lausa unenäoline, see on austusavaldus rannamaastikele, ühtlasi ka meeldetuletus nende kaunite maastike kaitsmise vajadusest. Film on üles võetud Edela-Norras.

IP

Skule Eriksen 
Norra

22 min

Merisk 
Meriski pesitsemisest Valge mere kaldal, Kandalakša kaitsealal.

IP

Sergei Tsihhanovitš,
Nadezda Dorofejeva
Venemaa

26 min

11.00

Soe aeg 
Film jälgib mitmel pool maailmas inimesi, kes on kogenud ja kogevad kliima soojenemise mõju. Inimtegevus on juba saanud otsustavaks globaalseks mõjuteguriks ning muudab maailma veel palju rohkem, kui inimkond ei muuda oma valikuid ja tegevusi.

B

Knut Karger 
Saksamaa

80 min

Merehõbe 
Üks maailma suurimaid loodusfenomene, mida varem pole filmitud. Norra lääneranniku madalikule saabuvad hiiglaslikud kilomeetritepikkused heeringaparved oma tuhandekilomeetriselt rännult. Autor läheb seda uurima koos lunnitibuga, kelle ellujäämine sõltub just heeringaparvede saabumise ajast. Film on lugu sellest, kuidas suuredki ökosüsteemid on kergestihaavatavad.

A

Are Pilskog 
Norra

29 min

13.00

Kroku-ema 
Krokodillid – 250 miljoni aastaga on neist arenenud täiuslikud tapamasinad. Filmis näeme siiski nende „pehmemat“ poolt: soojätkamise ajaks jätavad nad mõned enda hulgast „lapsehoidjaks“, kes madalas vees peale oma munade jälgivad ka naabrite omi. Oleme tunnistajaks noorte krokodillide sünnile, näeme, kuidas ema hoolitseb pisikeste eest ja kuidas väike kroku ületab esimestel päevadel ohtusid, et kasvada kardetud killeriks.

A

Reinhard Radke 
Saksamaa

48 min

Karjused udus 
Kantaabria mere kaldal mägedes loodi Hispaania esimene rahvuspark Picos de Europa. Sealsed mägimaastikud on tuhandete aastate jooksul loodud loomade karjatamisega neil aasadel. Nüüdseks on ohus nii põline elulaad kui maastikud. Kohalikud elanikud teevad jõupingutusi, et päästa nii mägimaastike liigirikkus, kohalikud loomatõud kui põline elulaad ja ka unikaalne juustusort „Camoneu del Puerto“.

B

Domingo Moreno
Hispaania

55 min

15.00

Vaalade sõda: Mõõkvaalade rünnak! 
Igal aastal rändavad tuhanded vaalad lõunamerest läbi Aleuutide saarestiku toidurikkasse Beringi merre. Kitsastes väinades ründavad teisi vaalalisi, eriti vastsündinuid, mõõkvaalade parved. Filmist saame teada, miks vaalad sellise rände ette võtavad, esmakordselt näeme ka vaalade titaanlikku võitlust.

A

Shiro Kagawa 
Jaapan

49 min

Jelnja – sookuremaa 
Film on üles võetud Valgevene loodusharulduses – Jelnja soos. Jälgitakse sookurgede sügisrännet. Sookurg on Valgevenes Punase Raamatu liik.

A

Vitaly Humenny 
Valgevene

30 min

Naftaväli 
Siberis leidub veel nurgakesi, kus põlisrahvaste traditsiooniline elulaad veel võimalik. Üha leviva naftatööstuse silmis on loodusrahvaste elupaigad aga vaid tulusad leiukohad.

B

Ivan Golovnev 
Venemaa

26 min

17.00

Hiid-ämblik-krabide massiränne 
Juunikuus leiab Austraalia vetes Melbourne lähedal aset huvitav loodusnähtus. Üle 100 000ne hiid-ämblik-krabide parv katab kogu merepõhja. Igaüks neis on oma 20 cm läbimõõduga, jalad on 40 cm pikkused. Teadlaste abiga ja uusimat tehnikat kasutades õnnestus see mõistatuslik kogunemine üksikasjalikult üles võtta ja selle põhjused välja selgitada.

A

Nobuhito Yamashita, 
Akiko Sadasue 
Jaapan

49 min

Väike maa 
Kreeka kriisi algusest peale siirdub üha suurem hulk noori inimesi maale elama, lootuses muuta oma elus midagi paremaks. Film jälgib 35-aastast Theodorist, kes siirdub kaugele Ikaria saarele. Seal leiab ta eest kogukonna oma erilise kultuuri ja koostöötahtega.

B

Nikos Dayandas 
Kreeka

52 min

19.00

Ilvesehüpe 
Ibeeria ilves, üks ohustatumaid ilvese alamliike, jõudis milleeniumivahetusel väljasuremise piirile. Siiski tuli viimasel hetkel abi: Euroopa Liidu Natura 2000 programm Ibeeria ilvese reintrodutseerimiseks koondas eksperte kogu Euroopast ja oli liigi päästmisel edukas.

IP

Klaus Feichtenberger 
Austria

52 min

Lapsendatud delfiinide poolt 
Film jutustab Punase mere delfiiniuurijatest. Uurijad sukelduvad delfiinide juurde ja veedavad nendega tunde ja päevi ja jälgivad nende elu nn. delfiiniperspektiivist. Ja nad on üht-teist juba näinud: loomad on näidanud oma ühiskondlikku elu, mänge, seksuaalelu, emaste näppamist ja isegi korallide pakutavate ravimite kasutamist.

IP

Ulf Marquardt 
Saksamaa

52 min

REEDE, 20. september

10.00

Kaukaasia lambakoer hundi vastu 
Film jutustab loo Kaukaasia lambakoera ja hundi suhetest. Esimene neist teenib inimest, teine on teadagi looduseloom. Vaataja näeb kutsikaid, kes elavad koos lambakarjaga ja kellest peagi saavad tublid karjakoerad. Muidugi huvitab vaatajat, kas koerad ka hunte kohtavad? Kas nad hakkavad võitlema? Kes võidab? Filmi lõpuks saab vaataja vastuse.

IP

Toma Chagelišvili 
Gruusia

53 min

11.00

Emake Maa 
Lühifilm üritab haarata haaramatut – portreteerida Maad. Eesmärgiks - inimkonda mõtlema panna, et Maad on vaja hoida.

B

Anthony Sanchez-Galey 
Hispaania

13 min

Loodusjõulised 
Film jutustab kolme inimese lood, keda ühendab sügav looduseaustus ja keda sunnib tegutsema vajadus vastu hakata meie aja suurimatele keskkonnaohtudele.

B

Emmanuel Vaughn-Lee, 
Gayatri Roshan

USA

93 min

13.00

Haid minu pildiotsijas 
Attila David Molnari pidev kaaslane. Tema erilised lemmikud on haid, keda ta on filminud paljudes meredes, tal on neist kahju. Miks? Sest ta teab, et mitte haid pole inimesele ohtlikud, vaid vastupidi, inimtegevus mõjub laastavalt haidele.

B

Attila David Molnar, 
Zsolt Sasdi 
Ungari

52 min

Võlumäed I – Schladming – mägikitsede 
maa 
Järsud kaljuseinad, mis kutsuvad ronima, lopsakad alpiaasad, jalutus- ja rattarajad, uhked suusanõlvad – Schladming on Kesk-Austria maaliliste Alpide võrdkuju oma võrratu loodusega - maalilised metsad, järvesilmad; ja selle looduse asukad - mägikitsed, punahirved, ilvesed, tedred, kaljukotkad, kahepaiksed...

A

Franz Hafner
Austria

51 min

15.00

Lõhemets 
Igal aastal alustavad Vaikse ookeani e. idalõhed rasket rändu. Lõputult ookeanilt suunduvad nad massiliselt kudema oma sünnijõgedesse. Sel teel ei takista neid ükski ettetulev raskus. Nad ohverdavad isegi oma elu, et täita kudemisjõed viljastatud marjateradega, kaldad, mets ja meri aga iseenda surnukehadega.

A

Ralf Kiefner,
Peter Spielman
Saksamaa

53 min

Kõrbelaevad – kaamelitest ja inimestest 
Film on eepiline teekond läbi kolme mandri ning räägib põnevaid kaameli-lugusid. Film jutustab nende bioloogiast - mis muudab need loomad nii vastupidavaks karmile kliimale ja haigustele? Aga ka nende kodustamise ajaloost ja sellest, kuidas kaamelid on mõjutanud elu ja arengut kogu piirkonnas. Kohtume kõrbebeduiinidega, kes elavad põlisel viisil koos oma kaamelitega ja Saudi teadlastega, kes arendavad kaameli piimast ja uriinist kõrgtehnoloogilisi ravimeid.

B

Georg Misch 
Austria

50 min

17.00

Eesti loodus: Alam-Pedja 
Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid looduskaitsealasid, kus jõgede kallastel on avarad luhad, haruldased lammimetsad ning jõgede vahel asuvad sood. Siinne loodus käib ürgses rütmis, nagu ta on seda teinud viimastel aastatuhandetel, inimmõju on selles ürglooduses just nii palju kui vaja, et säilitada suuri, inimese kaasabil tekkinud kooslusi - lamminiite. Ometi asub läheduses Eesti suuruselt teine linn Tartu, kust liigub üha rohkem ja rohkem inimesi paatidega mööda jõgesid Alam-Pedjale. Ala piiravad ka suured maanteed, kus autode vool ei peatu iial. Alam-Pedja näol on tegu millegi ürgse ja puutumatuga, mis meenutab meile, kust me oleme tulnud.

A

Remek Meel 
Eesti

42 min

19.00

Müra merel 
Kui te kuulaksite „vaikuse maailma“ mereimetajate ülivõimsa kõrvaga, te lausa upuksite urinasse, ulgumisse ja vilinasse, mis seal valitseb. Keskkonnas, kus nähtavus ulatub parimal juhul paarikümne meetrini, suheldakse helide abil – ja helid on ses „vaikuse maailmas“ sada korda valjemad kui troopilises vihmametsas. Ja inimene on seda keskkonda oma helidega reostamas.

B

Jerome Julienne, 
John Jackson
Prantsusmaa

50 min

Vaenukäo tagasitulek 
Vaenukäod on hädas igal pool Euroopas, aga Viini-lähedal, Wagrami aedades ja viinamägedel läheb neil hästi. Filmis näeme, kuidas vaenukäo arvukus selles Kesk-Euroopa osas tõuseb. Selle põhjuseks on üksainus mees – Manfred Eckenfellner, keda sealkandis tuntakse „vaenukäo-lausujana“.

IP

Florian Berger,
Stefan Polasek 

Austria

52 min

LAUPÄEV, 21. september

9.00

Võlumäed II: Schladming – Tšempionide 
maa 
"Säästev areng" oleks võinud olla siin leiutatud – mitte altruismist, vaid lihtsalt omakasust. Schladmingi elanikud on alalhoidlikud, teadlikud oma traditsioonidest, kaitstes oma vara ja kodumägesid välismaailma natuke liiga pealetükkiva tähelepanu eest. Nende spordikuulsus sai alguse 1909. aastal, kui vennad Irg ja Franz Steiner esimestena alistasid 1000-meetrise Dachsteini püstloodse lõunaseina, see sai kroonitud veebruaris 2013, mil Schladming, Dachstein ja legendaarne Planai olid mäesuusatamise maailmameistrivõistluste võõrustajad.

IP

Gernot Lercher 
Austria

52 min

Opossumisõjad 
Igal austraallasel on oma opossumilugu. Oma põlistelt põõsastikualadelt ära aetud, on need vallatud kukkurloomad viimase kümnendi jooksul vallutanud linnad. Iga öösel lippab arvutu opossumivägi oma lõppematul toidu- ja peavarjujahil üle katuste ja aedade, mööda elektrijuhtmeid ja puid. Nende kiire sigimine ja aplus, eriti aiarooside ja eksootiliste puude himu, on jätnud neile väga vähe sõpru.

IP

Bruce Permezel 
Austraalia

55 min

11.00

Džungliraamatu karu 
Me teame teda lapsepõlvest kõik – Baloo, Mowgli alatine saatja Džungliraamatus. Rudyard Kipling ja eriti Walt Disney tegid ta maailmakuulsaks. Baloo prototüübiks on India huulkaru – üllatavalt väike öise eluviisiga loom, keda varem üldse filmitud polegi. Autorid filmisid kolm aastat seda varjatud eluviisiga looma ja said häid kaadreid, sh haruldasi – näit. et emakaru toidab poegi suuga.

A

Oliver Goetzl 
Saksamaa

50 min

Maailmade ristumine 
Yucatan – kristallselgete vete ja paksu džungli maa; Maiade tsivilisatsiooni häll ja Chicxulubi meteoriidi kukkumiskoht. Film selle maa uurijast, sukeldumise maailmameistrist, looduskaitsjast ja maadeavastajast Guillaume Neryst.

B

Romain Dussaulx, 
Denis Lagrange 

Prantsusmaa

50 min

13.00

Läbi jää ja aja 
Film on teekond läbi ruumi ja aja. Jasperi rahvuspargis Kanadas on iidne Columbia liustik, mida Eesti-soost ameerika filmimees Alar Kivilo portreteerib läbi ühe isiku mälestuste, emotsioonide ja eluloo. Ilus HD pilt, muusika ja sõnu polegi vaja.

B

Alar Kivilo 
Kanada

20 min

Müstilised ringid Jaapani vetes 
Sukeldujad avastasid Jaapani saare Amami Ashima lähedal merepõhjas ennenägematud kummalised ringid – nagu kuulsad viljaringid maa peal. Kes need tegi? Ja miks? NHK filmigrupp lahendas selle mõistatuse pärast kestvaid pingutusi – esimestena maailmas.

A

Akihiko Ida

Jaapan

28 min

Doonau - Euroopa Amasoonas I: 
Mustast metsast Musta mereni 
Doonau on kontraste täis jõgi. Ta läbib 19 riiki, olles nii maailma kõige rahvusvahelisem jõesüsteem.Ta domineerib maastikel ja määrab inimeste ja loomade elu. Doonau annab oma ilme kultuurmaastikele ja suurlinnadele: Viin, Budapest, Bratislava, Belgrad. Nende vahel on säilinud ka põlismaastikke: Doonau märgalad, ungari pusta, delta.

A

Rita Schlamberger,
Michael Schlamberger 

Austria

50 min

15.00

Ajatants 
„Ajatants“ viib vaataja ainulaadsele retkele looduse ilu ja rikkuse maale. Brasiilia Atlandi-ranniku mägede vihmametsade lopsakas looduses neli aastat filmitud looduse tantse saadab unikaalne originaalheli. Vete ja pilvede kordumatutesse mustritesse on põimitud haruldaste lindude, ahvide ja madude varemnägematuid tantse, kõik see kokku moodustab imelise ja täiusliku Looduse, kus igaühel oma koht.

A

Christian Spencer 
Brasiilia

23 min

Viimane jääkaupmees 
Baltazar Uscha on üle 50 aasta kogunud jääd Ecuadoris, Chimborazo mäe liustikult, tassinud selle eeslitega alla ja müünud kaupmeestele ja baaripidajatele. Tema sama ametit pidanud vennad on juba pensionile jäänud, Baltazar üritab sajanditevanust ametit muutuvas maailmas edasi pidada.

B

Sandy Patch
USA

14 min

Jaht vene tiigrile 
Üks mees kannatas üle viie aasta üksindust ja ohtusid, et saada pilku heita Siberi (Ussuuri) tiigrile. Nende loomade elu pole varem filmitud. Noor bioloog Chris Morgan oma filmigrupiga näitab haruldaste kaslaste seninägematuid eluavaldusi.

B

Mike Birkhead, 
Joe Loncraine
Austria

52 min

18.00

FESTIVALI LÕPETAMINE 
Võidufilmi korduslinastus

PÜHAPÄEV, 22. september

10.00-18.00

AUHINNATUD FILMID