looduskalender.ee

Hanede kaagatus,

Vahtra punane pea,

Silmi pungitav mudil

ja suplussoe vesi.

Huvitav on ilmast õppida asju, mida meie esivanemad oskasid, aga millest meil enam ammu aimu pole. Iiri vibukütilt Peter O’Connorilt sain eelmisel laupäeval õpetust, kuidas lüüa tulerauaga tuld vilgukivi küljest. See on uskumatult tõhus tulesaamisviis ja suur samm inimkonnale. Veel õpetas ta iidvana vibuga saagi sihtimist, kuidas esmalt tuleb vibu keskendudes nooleots maas pingule tõmmata ja pöial ankruks vastu põske seada, seejärel aeglaselt nooleotsa tunnetades vibu märgini tõsta, lõpuni vinnastades ja sügavalt sisse hingates ühe kindla punkti poole saata. Oluline on kogu kehaga ühte punkti keskenduda, mitte tervet märklauda taga ajada – nii saadi vanasti loom kindlasti kätte.

Meresoolaga ravimine on viimasel ajal moodi läinud, apteegis müüdav vesi pihustatakse kinnisesse ninna. Kuid mereveega ravimine oli tuntud ka meie esivanematel. Eriti hea oli see peavalu ja palaviku puhul. Selleks kasteti riideots merevette ja hõõruti sellega kiiresti üle haige, vesi aurub, aga sool jääb nahale. Haige pannakse teki alla. Raviviisi kirjeldanud Ute  Rike Greve lisas, et soolavesi, mida saab ka ise meresoolast valmistada, peab olema umbes sama soolane nagu pisarad. Pisaravesi ongi looduslik tervendaja.