Septembri keskpaik: värvilised pintslitõmbed

Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Vahtrapuud on tänavu silmihellitavalt värviküllased
 
Nädala neli ilmamärki:
Hanede kaagatus,
Vahtra punane pea,
Silmi pungitav mudil
ja suplussoe vesi.
 
Terve eelmine nädal oli Eestis suve saatmispidu. Õrn tuulehoog sahistas lehtedes, milles juba üksjagu kirkust, aga palju veel ka vanarohelist. Lehtede värvimäng näitas kätte meie maa külmalohud, siin-seal nädal tagasi õhku viskunud külmatarretus on värvinud nii kõrgemad haavapuud kui ka vahtrad. Ootamatult on maa täis saanud ka pudisevaid lehti, enamus neist on pruunid ja krimpsus, aga juba on sekka ka kasekulda. Kõiges ses mahasabisevas on ka tammetõrusid ja kastanimune, õunapabulaid ja pihlakamarju. Mis iganes suve jooksul puude otsa on tekkinud, see nüüd ka emakese Maa kaissu tagasi ihkab.
 
Tammetõrusid leidub ohtrasti: pasknäärid koguvad neid nii puude otsas kui ka all
 
Laulusuine ränd
Linnud on sest ootamatust soojalainest vahel üsna üllatunud ja rännul kõhupauna täites hõigatakse üksteisele üsna kevadiselt. Lehelinnu silksolk või musträhni kiljatus on praegu metsa ilmestajad. Aga kusagil lindude hinges tiksub juba külma ja lumehirm. Nii on juba teel haned ja kured ja kurvitsad ja kiivitajad. Nende parvesid näeb aina põldudel sobivamat lennutuult otsimas. Juba mitmendat aastat kuuleme vastu klaashooneid lendavatest linnuparvedest, eelmisel aastal oli massiliselt hukkunuteks siidisabad, sel aastal pisikesed valge kuklalaiguga tihased – musttihased. Küllap on kusagile tekitatud mingi lennukoridor, mis otse vastu klaasseina viib, ilmselt on siin mõtlemisainet linnaplaneerijatel.
 
Kurekogumikud
Pärnumaa rabade rüpest kirjutab looduskaitsja Kaja Kübar: “ Sookured on juba suuremates salkades, aga mõni perekond hoiab siiski veel omaette ja rabasse sisse-väljalend toimub ainult perekondlikult. Hommikuti on teedel pisemaid linde, kes päikesest köetud asfaldile sooja on pugenud, sestap peab sõitja ettevaatlik olema. Tammepuud on nii tõrusid kui ka pasknääre täis. Siia, meie tammepuudele, on tulnud nädalavahetust veetma täiesti valge pasknäär. Annan oma parima, et teda pildile saada, aga pasknäärid on ju teada-tuntud arakesed.”
 
Jätkub hea marja-aasta: küpseks on saanud hariliku kuutõverohu mürgised marjad
 
Mudilapere liivavannid
Tavatu on aga see, et merevesi püsib ikka veel ujumissoojana ehk  siis 19 kraadi. Tänavu polegi tugevate idatuultega soe pinnavesi Läänemerre kantud. Tuuled pole lasknud erilisi sinivetika kogumite tekkimist.
Hoopis eripärasest meie looduses annab aga teada ilmamees Gennadi Skromnov: “Looderanniku kaldavetes tegutsevad nüüd massiliselt pisimudilad, need kalad ei kasvagi suuremaks, kui 3,5 sentimeetrit. Häirimisel kaevuvad veepiiril kaldaliiva, välja jäävad vaid rohelised silmad…
Arvukalt on näha väike-tobiat ja vähe meririste, aga neid usutavasti tuleb koos külmema veega juurde.”
 
Puugipask - limaseen, kes rändab toitu otsides mööda kõdunevaid puid
 
Huvitav on ilmast õppida asju, mida meie esivanemad oskasid, aga millest meil enam ammu aimu pole. Iiri vibukütilt Peter O’Connorilt sain eelmisel laupäeval õpetust, kuidas lüüa tulerauaga tuld vilgukivi küljest. See on uskumatult tõhus tulesaamisviis ja suur samm inimkonnale. Veel õpetas ta iidvana vibuga saagi sihtimist, kuidas esmalt tuleb vibu keskendudes nooleots maas pingule tõmmata ja pöial ankruks vastu põske seada, seejärel aeglaselt nooleotsa tunnetades vibu märgini tõsta, lõpuni vinnastades ja sügavalt sisse hingates ühe kindla punkti poole saata. Oluline on kogu kehaga ühte punkti keskenduda, mitte tervet märklauda taga ajada – nii saadi vanasti loom kindlasti kätte.
 
Maatohter: Merevesi
Meresoolaga ravimine on viimasel ajal moodi läinud, apteegis müüdav vesi pihustatakse kinnisesse ninna. Kuid mereveega ravimine oli tuntud ka meie esivanematel. Eriti hea oli see peavalu ja palaviku puhul. Selleks kasteti riideots merevette ja hõõruti sellega kiiresti üle haige, vesi aurub, aga sool jääb nahale. Haige pannakse teki alla. Raviviisi kirjeldanud Ute  Rike Greve lisas, et soolavesi, mida saab ka ise meresoolast valmistada, peab olema umbes sama soolane nagu pisarad. Pisaravesi ongi looduslik tervendaja.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)