looduskalender.ee

 

Sa tahad kaldaliivas peidus olla, aga ümbrust oma roheliste silmadega uudishimutseda….

 

Loode-Eesti rannik on veepiiril mudilaid täis ja nende toimetamist on päris põnev jälgida. Merepõhjal liigutakse tõukeliselt nii nagu garneelid – mõnekümne sentimeetrine tõuge ja peitu - kas liiva või veetaimede vahele.

 

Pisimudil

 

 

 

Pisimudilad on meie kõige pisemad kalad, pikkust vaid kuni kolm ja pool sentimeetrit ja kaalu 0,25 grammi. Välimus on pisimudilal varjumiseks kohanenud: keha liivakarva, seljal pruunide täppide kobarad, külgedel enamalt jaolt kaheksa mustjaspruuni laigukest. Kõhuuimedest moodustunud imilehtri ääred on siledad ja kaks seljauime paiknevad lähestikku.

 

Toitutakse nii harjasussidest, aerjalistest, kirpvähkidest, kerikloomadest… mida merepõhjas parasjagu leidub. Talveks siirdutakse sügavamasse vette.

 

Väike mudil on pisimudilast veidi suurem, keskmiselt vaid ühe sentimeetri võrra, aga kaalub kaks korda enam. Läänemeres võivad väike mudilad kasvada kuni seitsme sentimeetriseks ja mõlemaid jahivad omakorda suurema röövkalad, aga ka linnud.

 

Väike mudil

 

Välimuselt on nimetatud üpris sarnased, aga huvilistele soovitaks veel saada olevat head teatmeteost „Eesti kalad“, autoriks Tiit Hunt, mille andis välja kirjastus Varrak.