looduskalender.ee

 

Leseleht

 

 

Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ja tavaliselt palju väiksema lehe vahetult enne õitsemist. Taim, kellel pole õisi ega see ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti selline ongi seletus leselehe nime tekkele.

 

Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: puisniitudelt, võsastikest nii kuuse, männi, kui segametsadest, kõdu- ja siirdesoo mätastel, ta on meil tõepoolest sagedasti kohatav. Mürgine on kogu taim, muidugi ka läikivpunased marjad. Hilissügisel me neid enam ei märka, linnud neid edasi kannavad.  Seedetraktis seemned oma idanemisvõimet ei mineta.

 

Inimesele on liialiste sugukonda kuuluva leselehe marjad mürgised ning samasuguse toimainega, kui maikellukesel:

http://looduskalender.ee/node/17847

 

Leselehe kasvukõrgus jääb madalaks - kümme kuni paarkümmend sentimeetrit, aga maikellukesed on hulga kõrgemad.